Mitte eriti kauges tulevikus, nii umbes paarisaja aasta pärast, on inimkond päikesesysteemi hõlvamisega ilusasti maha saanud ja loonud esimesed kolooniad lähemate tähtede ymber tiirlevatele planeetidele. Muuhulgas avastatakse Tau Ceti systeemi äärealadelt mingi kummaline punkt, mis emiteerib tahhyone.
Lähemal uurimisel selgub, et tegemist on salapärase supertsivilisatsiooni poolt valmistatud null-transpordi seadmega. Kui miski asi, näiteks kosmoselaev vastu toda punkti sõidab, siis too laieneb, vastavalt teda läbiva objekti ristlõikele ning objekt satub ilma igasuguse ajakuluta sootuks teise kohta kosmoses. Mõnikord kuni tuhandete valgusaastate kaugusele.
Sääraseid null-transpordi punkte on yle Universumi laiali miljardeid. Konks seisneb selles, et nood punktid aktiviseeruvad alles siis, kui mingi objekt läbib neid ”seestpoolt”. Ehk siis, kylastada saab vaid neid paiku, kus juba on tehniliselt sedavõrd arenenud tsivilisatsioon, et on suutnud omade jõududega lähimast punktist läbi sõita.
Nonde punktide abil Galaktikas ringi luusides avastab inimkond veel kaks mõistuslikku rassi. Koos inimeste ja samuti mõistuslikeks tunnistatud delfiinidega moodustavad nad Yhinenud Planeetide Organisatsiooni. Viimane tegeleb muuhulgas kaugkosmose uurimisega. Selleks otstarbeks on valmis ehitatud tohutu suur uurimislaev nimega Starplex. Romaan jutustabki sellest, millistesse kummalistesse seiklustesse too kosmoselaev oma esimesel reisil satub.
Selline, kohati kahtlaselt David Brini loomingut meenutav kosmoseooper. Algus oli Sawyerile ebatyypiliselt pisut uimane. Siis aga läks lahti ja mitte vähe. Tänapäeva kosmoseooperlus on mõnes mõttes justkui spordiala - iga autor yritab kolleege tohutute mastaapidega yle sylitada, kusjuures nii et asi veel usutavana tunduks. Nii satub siingi yks peategelastest segastel asjaoludel kaugesse tulevikku. Tyhised 10,000,000 aastat. Kohtub seal oma vanema minaga, istuvad muru peal ja räägivad uudiseid. Kuidagi läheb jutt evolutsiooni peale ja vanem mees pajatab umbes nii, et mäletad, kunagi olid miskid bakterid mis läkaköha põhjustasid. Nad siin vahepeal evolutsioneerusid väheke. Just eile käisin yhe tyybiga lõunat söömas - nonde samade bakterite kauge järeltulija.. ;)
Loomulikult ei puudu raamatust ka kosmoselahingud ja Sawyeri kohustuslik kerget kriisi läbi elav teadlaste abielupaar. Maitseks juurde väheke populaarteadust, telomeeride, yhe ysna naljaka kvantfyysikalise mõttekäigu ja muu sarnase näol. Kehva alguse eest kerge miinus kuid viis sellegipoolest.