Robert J. Sawyer

Peategelane Peter, nagu Sawyeri romaanides kombeks, on edukas teadlane, sedapuhku veel ka ettevõtja, kes nuputab välja igasugu kavalaid meditsiinis tarvitatavaid aparaate. Teadlase uusimaks leiduseks on eriti tundlik entsefalograaf - seadeldis aju elektrilise aktiivsuse tuvastamiseks. Muuhulgas sobilik selle hetke ära tundmiseks, millal säärane elektriline aktiivsus lakkab, ehk siis millal patsient sureb.

Katsetamiseks saadakse kokkuleppele yhe mineku ääre peal oleva vanema daamiga, yhendatakse juhtmed kylge ja jäädakse mutikese surma ootama. Mõne aja pärast annabki tädi otsad ja uudishimulik teadlane tõttab vaatama, mida tema entsefalgraaf siis surma hetkel jäädvustas. Esialgu on kõik ootuspärane - piirkond piirkonna järel ajust lakkab toimimast. Kuni alles jääb vaid mingi tilluke elektrilise aktiivsuse tombuke.. mis äkitsi kätte võtab, ajus meelekoha poole liikuma hakkab, kolba läbib ja lahkub teadmata suunas..

Parema termini puudumisel ristitakse see fenomen Hingeks. Sisuliselt on tegemist eksperimentaalse tõestusega kuulujuttudele hinge säilimisest pärast fyysilise keha surma. Avastus tekitab maailmas tohutut furoori ja Peter saab kuulsaks.

Samal ajal tekib Peteril ja tema arvutispetsist semul mõte - sellesama ylitundliku entsefalograafi abil saab kaardistada terve aju jooksva seisundi. Ehk siis, teha ajust arvutisse koopia. Väheke programmeerimist ja meil on arvutis koopia inimestest, kõigi tema karakteri, mälestuste ja muu sellisega. Kusjuures vajadusel võib selliselt kopeeritud isikuomadusi vastavalt suvale enne "käima laskmist" redigeerida.

Esimeseks katsejäneseks on Peter ise. Teadlasest tehakse kolm koopiat. Yhel neist on "välja opereeritud" hirm surma ees. Arvutis käima lastud tehisolend lähtub kõiges sellest et ta on igavene. Teine eksperimetaalne Peter on "puhas hing" - temast on ellimineeritud kõik fyysilise kehaga, lihalike ihade jms. seonduv. Kolmas on kontrollkoopia, ehk siis täpne vaste originaalsele Peterile.

Paralleelselt leiab Peteri elus aset isiklikku laadi kriis - tema armastatud naine on teda mingi molkusega petnud. Peter on masendatud. Kuna abikaasa truudusemurdmine tuli ilmsiks enne arvutisse kopeeritud Peterite syndi, siis jagavad ka nemad oma originaali ahastust ja muret. Mõne kuu pärast leitakse too jobu kellega Peteri naine magas oma kodust mõrvatuna...

Igati tyypiline ja imo hea Sawyer. Võitis muuhulgas 1995 aasta Nebula ja Aurora auhinnad ning oli Hugo ja veel terve rea finalistide nimestikus. "Flashfiorward" meeldis mulle kyll mõnevõrra rohkem.. Annaks käesolevale teosele siis viie kerge miinusega.

a) Peategelane on väga kuiv kuju. Teiseks on (minul) raske sisse elada vaid lastetutele abielupaaridele omastesse probleemidesse, a la abort ja selle järelkajad.
b) 2011 a. maailm on tänapäeva lineaarne projektsioon, kus Ameerika ja arenenud maailma õitsengut ei väära miski. Samamoodi, üsna kirvemeetodil on prognoositud tehnika arengut mis sumbub katteta tehnilistesse näitajatesse nagu x gB RAMi jne. Samas mõjub pisut koomiliselt, kui seitsmekümnendatest pärit terminoloogia ja algoritmidega realiseeritakse tehismõistus tema täies ilus. Vähe sellest, targad inimesed oskavad isegi struktuurilt läbipaistmatust närvivõrgust juppe välja opereerida ilma asja vussi keeramata. Ei taha uskuda.
c) Autor on viljelenud omamoodi hüpertekstitehnikat, pikkides teksti mingeid väljavõtteid NetDigestitest. Ajapikku tekkis mul nende vastu allergia. Samuti on ebaõnnestunud proloog ja tagakaane blurb, mis andsid ette ära 80% sündmustikust.

Need on miinused. Plussiks on hoogne tegevus, huvitavalt kirjeldatud science`i pool (leidub ka geneetilise algoritmi töö kirjeldus) ning lobe tekst, nii et jääb mulje, et Crichtoni noorem (ja andekam) vend kirjutab.Olgugi et Sawyer mulle sellise... hm, lihtsakoelise optimistina tundub, annan hindeks tugeva nelja.

Hinde toob alla raamatu ülesehitus ehk see, et alguses oli antud niiöelda lõpppunkt ja seejärel ¾ raamatust käsitles seda, kuidas sellesse punkti oli jõutud. Mulle ei meeldi sellised stsenaariumid ja raamatu sisust midagi väga erksalt ja löövat nagu meelde kah pole jäänud. Samas idee ja kirjutamisstiil olid päris meeldivad. Kokkuvõtteks sama autori teisi teoseid olen nõus ka edaspidi lugema, kuigi eraldi neid otsima küll ei plaani hakata.