Loo toimumiskohaks on Euroopa (vist Inglismaa), ajaks lähitulevik. Jutu põhi-idee on selles, et leiutatakse masin, mis on võimeline kustutama inimese kogu «mina», viimse mälestuse ja mõtteni. Esimest korda katsetatakse seda ühe kurjategija peal, kelle karistuseks on määratud isiksuse hukkamine. Katsetatakse, ning tulemuseks on, et mõned minutid peale täielikku mälukustutust ärkab hukatu kehas elule üks II ilmasõja ajal Dachau koonduslaagris valvuriks olnud sakslane. Ehk siis eelmine elu. Mida teha?
Üldiselt ei tahakski sisust rohkem rääkida – võtab võibolla ära viimasegi üllatusmomendi. Jutu algus oli üldiselt parem kui keskosa ja lõpp. Jäi mulje, et autor tahtis poole pealt äkki pauhti kõike ära öelda ja ei viitsinud enam pikalt jahuda. Võibolla selle idee peal ei olekski rohkem midagi saanud. Peab veel lisama, et puänt (mis küll selgitab nii mõndagi) ei ole kuigivõrd usutav... ja tegelased ei mängi omi rolle päris ausalt välja. Neli, pika miinusega.