Jah, meenutab mingil moel Clarke’i “Ramat”, ja sellele on tekstis ka selge vihje. Tahaks aga küsda, et kas iga hard sf’i viljelev autor peab nüüd taolise süzhee läbikirjutama? Üldiselt on tegu võrdlemisi igava ja tuima looga, mis võib olla autorile oluline teatavate teadus-tehniliste printsiipide avamiseks. Tuimus seisnebki süzhee etteaimatavuses - sa tead, et nad hakkavad võõrast laeva uurima ja teevad miski sensatsioonilise avastuse. Nii juhtubki ja midagi muud põrutavat autoril varuks polegi. Ma kardan, et kui “Escape Route” juhtub kellelegi esimeseks Hamiltoni tekstiks, siis teiste vastu suuremat huvi ei teki. Samuti ei saa rahul olla pika proloogiga, mis järgnevaga kuigivõrd seoses ei ole, ja millest jääb mulje, et see lisati justnimelt novellamõõdu väljavenitamiseks.