Tegevus jätkub sealt, kus eelmine raamat pooleli jäi. Ky on suutnud lõpuks oma lepingu Belintaga täita ja laadib parasjagu peale järjekordset kaubasaadetist, kui teda ründavad palgamõrtsukad. Peagi saab avalikuks, et Vatta laevu rünnatakse ka mujal ning nende peakorter Slotter Keys tehakse maatasa, mille käigus hukkuvad ka enamus Ky sugulastest. Ansible-ühendus on paljudes maailmades maas, mistõttu info levimine äärmiselt raskendatud. Kuid jutud, et Vatta korporatsiooni rünnatakse, levivad siiski kiiresti ja jätavad Ky boikotti, kuna keegi ei taha ilmse sihtmärgiga mingit tegemist teha.
Jõudnud Lastwaysse, üritab Ky kuidagimoodi end relvastada ja aru saada, mis toimub. Ta saab kodumaailmast saadetise, mis sisaldab lisaks kaitserelvadele ka valitsuse volikirja sõdimiseks ehk siis ametlikuks piraatluseks.
Kodust saadab järelejäänud Vattade juhtimise üle võtnud ekstravagantne tädi Gracie tähtsa infoga Kyle appi ta onutütre Stella. Viimane satub teel sekeldustesse ja sõlmib vastastikuse abistamise lepingu oma endise silmarõõmu Rafega, kes on ISC (ansible-ühenduse loonud firma) salaspioon.
Lugu läheb edasi, pinge ja põnevus kasvavad, sündmused sünnivad. Nüüd lähevad käiku globaalsemad jamad, militaarsem suund ja enam ei piirdu autor ühe laeva ning selle kapteni seikluste ja kauplemisprobleemidega. Juurde tiksub uusi värvikaid tegelasi ning tegevusliinid kulgevad kohati mitmes reas. Kogu lugu saab suurema eesmärgi, korraliku probleemipüstituse. Ja nagu korralike sarjade puhul ikka, jääb kõik raamatu lõpus õhku rippuma – võetagu järgmine osa ette...