Teos oli peale esimest osa suhteliselt meeldiv yllatus. jutt jooksis juba ladusalt, ja kuigi syndmustiku poolest oli see osa esimesest kindlasti vaesem, oli ta muidu palju haaravam, palju kaasakiskuvam.Maailm oli juba sisse elatum, tuttavlikum, kollid olid selles teoses mystilisemad, lugu kaasakiskuvam. Nii edeneski see raamat esimesest palju kiiremini, kord kätte vo~etuna ei pudenendu ta enam alatasa peost, nii nagu Darwathi-seeria esimene teos sseda tegema kippus.Ka olid usutavamad juba selle teose tegelased, kes käitusid inimlikumalt, mitte esimese osa tuimalt yksluise etteaimatavusega. Yheso~naga - kui selle teose nautimiseks ei oleks vaja läbi lugeda seda esimest osa, siis soovitaks isegi soojalt. Lisaks sellele on teoses antud veel parem pilt maagia olemusest, kui esimeses osas. Tundub, et autor on siin käinud LeGuini loodud radu pidi, kohati oli ta Meremaa triloogiaga väga sarnane. Samas oli siinne vo~lukunsti käsitlus minu jaoks loomulikum, näis, nagu parandaks autor raamatuga tolle autori tillukesi apsakaid ja mo"o"dalaskmisi.Teos jutustab sellest, kuidas meie ilma mees koos parima vo~luriga läheb otsima suurt vo~lurite linna, Quo`d, et sealt yhisel no~ul midagi maailma päästmiseks välja nuputada. Samal ajal uurib meie ilma naine, kes ehtsa amatsoonina so~javäes, kantsi, ja kaardistab seda. Sealt avastavad nad aga igasuguseid salapäraseid esemeid, mystilisi masinaid, mille omadusi ja otstarvet keegi ei aima, ja ruume, mille olemasolust mitte kellegil aimugi ei olnud. See maagia ja teaduse segunemine muudab antud teose ysna kytkestavaks, kuna ta on sellel teemal väljapaistvalt hästi kirjutatud. On vihjatud sellele, et see esimene tsivilisatsioon, mis hvis, ei olnud mitte ainult oma maagiataseme poolest sellest maagiilmast yle, vaid et ta oli ka oma tehnilise taseme poolest ko~rgemal, kui meie ilm, nii et siinsed asukad oskasid esemete otstarvet vaid aimata, sellal kui sealsed ei osanud leitud asjakesi muuks pidada, kui ilusateks objektikesteks.