Kasutajainfo

Michael Scott Rohan

22.01.1951 - 12.08.2018

Teosed

· Michael Scott Rohan ·

The Anvil of Ice

(romaan aastast 1986)

eesti keeles: «Jääalasi», Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
8
5
2
2
0
Keskmine hinne
4.118
Arvustused (17)

Meenutab ühtaegu Andersoni, Moorcocki ja Alexanderi maakeelde pandud teoseid. Lugu ise on edasi antud hoogsalt ja kaasakiskuvalt.Päris tavalisest fantaasiast eristab see, et maagiaga tegelejad on sepad. Muud huvitavat: ugri-mugri elemente (Ilmarine) ja neanderthalased (ugri-mugri keelsed).Ootan järgesid!
Teksti loeti eesti keeles

Selle suve üks meeldivamaid lugemiselamusi!

Kahtlase päritoluga orjapoiss Alv satub pärast seda, kui barbarid tema kodulinna maatasa teevad, teenistusse seppmeister Mylio juurde, kes näeb temaski eeldusi Põhjamaade kuulsa, peaaegu nõidusena mõjuva sepakunsti viljelemiseks. Aga kas Mylio on ikka lihtsalt hea päästja või on tal mingid oma eesmärgid...?

Nii läheb lahti saaga, mis keskendub arhailise maailma inimeste võitlusele pealetungiva Jääga. Ja mõistagi selgub sündmuste edenedes, et peategelase jaoks on saatus ette näinud midagi enamat kui lihtsurelikule.

Huvitav on see, et Rohan on tüüpilise väljamõeldud fantaasiamaailma asemel paigutanud tegevuse kindlalt meie enda kodusele planeedile Maa ja selle ka mingil määral dateerinud. Raamatu lõpus olevad lisad, mis selles osas mingit kahtlust ei jäta, on iseenesest ka päris huvitav lugemine, kuigi arvatavasti on (populaar)teaduse huvisid siiski kohati ilukirjanduse omadele allutatud.

Teksti loeti eesti keeles

Üle tüki aja üks korralik fantasy. Tekitas kuidagi koduse tunde.
Tegevus peaks toimuma u. 18000 (- 40000) a. tagasi Põhja-Ameerikas. (Ma ei teadnudki, et tol ajal inimrass niivõrd kaugele oli arenenud.) Kuna tegevus on asetatud Maale, võib välja tuua mitmeid vastuolusid ja faktivigasid. Õnneks on autor siiski viitsinud näha mõningat vaeva taustatööga.
Olgugi lugu huvitav, oli algus siiski veidi aeglane, seletav, omadussõnarohke. Raamat algab nimelt nagu tavaline talupojaromaan - veised, karjased, pahad peremehed jms. külaelu.
Kahjuks oli ka raamatus teemadering, mille ümber meie kangelaste vestlus pidevalt tiirles niivõrd kitsas: ainult jää ja sepatöö, nagu muust ei osatakski rääkida. Peale selle oli veider ka see, et nad läksid peaaegu et ilma aru pidamata, koos Kermorvaniga kuhugi pärapõrgusse duergareid otsima, nagu oleks see ainus võimalik käik. Muidugi võib autor siinkohal väita, et tegemist on ikkagi kroonikatel põhineva kirjatööga ja osa materjalist on kaduma läinud või ei oldudki detailide kirjapanemisel niivõrd hoolikad.

Elof, varem tuntud ka Alv`ina, areneb ja kasvab teose jooksul ning mitte ainult füüsiliselt. Samas selgub aga tasapisi ka Seppmeistri tõeline loomus (ja nõrkus). Olgugi et too ei olnud just kõige heatahtlikum, sai just tänu temale leidlapsest Alvist sepp nimega Elof. (Lõpus oli Elof`i põhivastaseks siiski haletsusväärselt armetu tegelane.)
"Kriidijälgede saladuse" mõttele ei saanudki hästi pihta; suht mõttetu ja ebavajalik oli teine. Tarbetu ballast.

Palju asju jääb sarjadele kohaselt lahtiseks. Tegelikult on Maailma Talve sarjas kaks triloogiat ja lisades teeb autor reklaami järgmistele raamatutele. Ei meeldinud eriti ka see, et anti juba raamatu algusest liiga palju otsesõnaliselt teada tegelaste edasise saatuse kohta. Või oli see hoopis osav müügistrateegia, et ostetaks ka järgmisi osasid.

Paratamatult tõmbasin paralleele ka Tolkieni loominguga: Veidi tolkienilik nii meeleolult kui detailidelt: Alvi käevõru meenutab väga toda võlusõrmust; mõõga sepistamine; võlujõu sepistamine esemetesse, mida kasutatakse kurjasti. Olgugi, et neid tunnuseid leidub ka paljudes teistes fantasy-raamatutes.

See-eest ei saa väita, et vend ei ole midagi "Kalevalast" üle võtnud. Tegelikult on sealt suhteliselt palju maha kirjutatud - "laenatud" on sellised tegelased nagu Ilmarinen, Louhi ja Tapio (rahvas) + veel viited tegevustikus.

Vead: 37--2, 50-14, 52-19, 131-7, 171--2, 202-3, 276-10, 308--5, 327-7, 333-18

Teksti loeti eesti keeles

"Kalevala", "Beowulf", "Vanem Edda", Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimused, Siberi rahvaste legendid, keldi pärimusi ja ... ilma igasuguse kahtluseta ka Laulupapa Kreutzwaldi kunstvärssmuinasjutt "Kalevipoeg". Need asjad tulevad esimestena meelde, kui lugeda "Anvil of Ice"`i. Millele ta k6ige rohkem sarnaneb on isegi raske öelda. Selge on see, et ysna laialt on kasutuses s-ugri pärimused (Ilmarine, põhjast pärit v6lusepad, surnute riik Taoune`la, Tapiau rahvas kui loetleda m6ningaid) ja skandinaavlaste mistendid ja nimemaagia. Ei ole tagasihoitud ka keldi mustritega. Kogu värk on suudetud korralikult ja haaravalt kokku kirjutada. Ometigi on nii m6neski kohas näha traagelniite ja aeg-ajalt puistavad tegelased fraase, mida silm kuidagi uskuda ei suuda (m6ningad ilmsed lapsused, olgu yheks näiteks kasv6i Alv (Elofi) s6nav6tt kalakarja kohta, keda hai taga ajab - antud oludes ei saanud ta haidest mitte midagi teada).

Kuiv6rd kohe alguses on öeldud, et tegu on tihedalt seotud triloogia esimese osaga, siis ei heidaks ma talle sugugi ette tema paljude otste lahti jätmist. Pigem syydistan ma kirjanikku kyyndimatuses oma maailma terviklikuna hoidmisel, sest niipea, kui jutt läks millelegi olulisele, saime teada, et "see osa kroonikates kajastamist ei leia" ja edasi läks jällegi äkshn, mis tegeles tagajärgede likvideerimisega ning jättis p6hjused lihtlabaselt selgitamata. Tea` ehk tuleb neist asjust veel järgmistes osades juttu.

Teine segav moment oli isand kirjutaja järjekindluse puudumine. Kurat, kui on selgelt välja öeldud, et kogu jämm käib maa peal ja mitte teab mis kaua aega tagasi jäädagu m6islikuse ja väikesegi usutavuse piiridesse. Minu pahameele p6hjuseks on - usute v6i mitte - lohed. No mis kuradi lohed? Mis kuradi jää sigitised? Kui ma sellele kysimusele järgnevate osade jooksul vastust ei saa, muutun ma ysna kurjaks. Vaimolendid vaimolenditeks, sellel teemal ei kraaksuks, tegelikult v6iks isegi öelda, et see osa on tal k6ige 6nnestunum.

Nyyd siis veel natuke geograafiast. Ma ei lugenud kyll otse välja, kuid minu arusaamist mööda on tegevus pyytud paigutada Põhja-Ameerika looderannikule. Paraku ei ole see mitte k6ige 6nnestunum koht. See peaks vähemalt kaardi järgi olema kusagil Põhaj Kanadas. T6epoolest seal on olemas mägedena vajalik Rannikuahelik AGA seal ei ole vajalikku aktiivset tektoonikat, see o npisut l6una pool. Tunduvalt paremini oleks sobinud Kesk-Ameerika, kuid seal jääb jällegi ekvaator ebasobivalt lähedale.

S6naga- ehkki raamatus on loogikavigu on tegemist suht tänuväärse lugemisega ´ja tegelikult ma ei kahtle, et ka järgnevad osad läbi loen - olenemata sellest, kas neid maakeeli ilmutatakse v6i ei. Väga tugev "rahuldav".

Teksti loeti eesti keeles

Paha on lugeda, kui pead hinge kinni hoidma, sest kirjutatu kipub närvesöövalt lameduse noateral kiikuma. "Musta paja" lapsust lugu siiski ei saavutanud, kuigi kohati jäi ysna vähe puudu. Stampe oli piinlikult palju, üllatusi vähe. Mõned stseenid olid siiski üsna ehedad - kõige paremini õnnestunud oli minu meelest sepa sooselamise peatükk, tema sealsed rauaotsimisretked ja Kaarna külaskäik. Alvi õpiaeg sepa juures sisaldas, kyll väga lahjendatult, aga siiski, annuse Krabatit. Aga muidu - julm kogus stampe pyydlikus mytokastmes.
Teksti loeti eesti keeles

Lugu on täpselt nii hea, et sarjale varraku tegemist kahetseda.
Tegevust, actionit Rohan kirjutada oskab. Aga tapab ta end kah ise. Ennekõike maailmaga. Sest sorry, aga kui inimene näeb vaeva, et enda fantasyloo tegevust Maa peale sokutada, siis võiks selle raamistikust ka kinni pidada - või loobuda punnitamast. Aga mingisse jääeelsesse Seattle`isse topitud neandertallaste sepakunst, just-nagu-teadvusega Jää (kelle puhul ootaks siis ka veidi koordineeritumat käitumist, mitte tuginemist ainuyksi mingitele äbarikele libaviikingitele), lohed ja libaugrilased... ähh.
Ja muidugi on libakroonika hea vorm, millega vabandada teksti fragmentaarsust, aga mingist hetkest hakkab see lugemist häirima.
Ja stambid, jajah. Nendega on see häda, et stampide kasutamiseks pead ise väga hea kirjanik olema. Aga Rohanil on veel kasvuruumi. Sestap neli. Mis ei tähenda, et ma teda kunagi inglitsi lugeda ei tahaks, kui kätte satub.
Teksti loeti eesti keeles

Näib, et püstitatud ülesanded kirjanik ka lahendas. Aga üldiselt mingit erilist muljet see asi küll ei jätnud ja paistab, et rohkem polnud ka kirjaniku eesmärk.
Teksti loeti eesti keeles

Eelmisi arvustusi lugedes selgus, et Katariina on lühidalt ära öelnud selle, mida minagi siia kirjutada oleksin võinud, ent arvestades mu kergelt võõristavat suhtumist fantasy`sse on hinne ühe palli võrra madalam. Hea ühe õhtu meelelahutus, kui vaimsed huvid esiplaanil ei ole - stampe täis ja täiesti usutamatu.
Teksti loeti eesti keeles

Hästi loetav raamat, milles esinevad lapsused paraku iga lugemisega üha rohkem esile tulevad, kui esimese hooga oleks pannud 5 sisi nüüd kärbime 4 peale
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: