Omamoodi kummardus horrori klassikule. Peategelaseks Poe tegelase detektiiv Dupini venna lapselaps. Tegevuski toimub Pariisis, ainult et tänapäeval. Mäletatavasti Poe mõrvariks polnud inimene. Nii ka selles loos, aga ega see mõrvari paljastamine Barkeri loos eriti oluline polegi. Selle asemel suudab ta luua üsna groteskse ja jubeda õhkkonna, mis moraalijüngreid kahtlemata tõsiselt häirib. Siin loos segatakse kokku verised mõrvad ja suguline suhtlemine inimeste ja loomade vahel, nii et kellel süda pahaks läheb, sellel pole mõtet seda lugu lugeda. Mulle siiski päris meeldis. Otseselt midagi üleloomulikku siin polnud, kuigi kahtlen tõsiselt lemmikloomade sellise tasemega koolituses ja nende vastavas käitumises.