Lugu muistse vabadusvõitluse aegsest manatargast, kes ennst vanema poja asemel pantvangi sokutab, et saaks võõral maal kristlaste jumala nõrku kohti uurida. Kõik vangid viiakse lõpuks paavsti juurde, kus tark muuhulgas saab hakkama paavsti ja ta kaaskonna metssigadeks moondamisega, põgeneb koos kaaslastega Itaaliast libahuntidena ja kogeb veel mõndagi imeväärset.
Hargla oma mõnel helgemal hetkel oleks võinud umbes sarnase loo kirjutada. Jaigalikus omapärases ja mulle äärmiselt meeldivas stiilis hästi kirjapandud tekst, soovitan.