Ehheee, nüüd hakkavad muidugi teadlase imago puhtuse eest seisjad kohe nina krimpsutama, aga... aga lugu on kirjutatud muhedaks meelelahutuseks pühapäevalisa lugejatele... ning sellisena tuleb teda ka võtta...
See veidrikust leiutaja on ehitanud masina, mis suudab vähese ajaga luua suvalise kunagi elanud kirjaniku uue teose... loo alguseks ongi leiduril juba riiulitäis Balzaci, Druoni, Hugo jt. uusi surematuid teoseid...
Jutt on antud leiduri sõbra silme läbi, kes on pikaajaliselt polaarekspeditsioonilt tagasi tulles üsna üllatunud, kui avastab, et leidurist sõber polegi veel ilmkuulus sulemeister... Mis juhtus?
PS: Jutu ilmumisaasta on üsna kaheldav... ma lihtsalt ei leidnud ühtki varasemat publikatsiooni... ilmne on aga see, et jutt on ilmunud juba enne 1978. aastat!