Seltsimees Rodikov (raamatu koostaja) oli kirjatsuse toimetaja ning tema kirjutatud järelsõna esindab üsna hästi sm. Rodikovi leivaisade pehmemat tööstiili. Ka tekstide endi valik on «Molodaja gvardijale» üsna tüüpiline, mis tähendab seda, et ulme on lennukate teaduslik-tehniliste unistuste progressiivne kirjandus. Samas peavad need lennukad unistused üsna maalähedased olema. Ideekeskseid SF lugusid on raamatus pisut varieeritud tavakirjanike fantastiliste mõtteuperpallidega...
Kui nüüd aus olla, siis ega ükski jutt pole halb... mõnuga loetavad kõik. Korralikud kirjanikud, normaalne tase... siiski sai viie vaid raamatule nime andnud tekst, mis paradoksaalsel kombel on ka köite kõige mitteulmelisem tekst...
Raamatu hindeks on kolm, sest mingit polügraafilis-toimetuslikku meistriteost see keskmise «Mirabilia» mahtu teos endast ei kujuta. Ka olid raamatus ilmunud tekstid selleks ajaks juba mitu-mitu korda vene keeles ilmunud ning tõttöelda ostsingi ma selle köite vaid kahe jutu pärast...