"Shadowfane" on triloogia "Cycle of Fire" viimane osa; raamatu suur pluss on, et ta on loetav ka ilma esimesi osi lugemata. Raamat on küll liigitatud fantasy alla, aga tegelikult on ta sci-fi fantasy atribuutikaga. Huvitavaks teeb romaani just see, et planeedi inimesed ei mäleta sellest midagi, kuidas nad sinna sattusid ja isegi, et nende arvates võimas võlur ja võlurite õpetaja Tamlin on tegelikult inimeste endi ammuhukkunud kosmoselaeva navigatsiooniline osa, tehisintellekt, ja Tamlin on ainult holograafiline projektsioon. Planeeti asustavatel teistel rassidel on aga teistsugune mälu ja nad teavad täpselt kuidas asjalood on (ja tahavad nad inimestest lahti saada). Inimesed kutsuvad neid deemoniteks. Raamatu kaks peategelast, Taen Unekuduja ja Jaric Tuleisand on nagu tavalised fantasy loo tegelased, kuid nende võlujõud on telepaatia, mis tehnoloogia abil võimendatud. Psühholoogilisest aspektist on huvitav vaadata õe ja venna vahelist võitlust, kus Taen peab vastu astuma oma vennale, kel samad talendid nagu tal endal, ent kes on "deemonite" poolt orjastatud. Kahjuks on teosel ka oma n6rkused. Raamatu algus on m6nev6rra aeglane, samuti pole Wurtsi keelekasutus eriti nauditav. Wurtsil on head ideed, nende teostus on aga tuhm. Paar syzheeliini on liiga etteaimatavad, Taeni ja Jarici vaheline armastus natuke liiga magus ja l@pp natuke liiga hea (kuigi osalt va"ga huvitav). Arthur Clarke vist ütles, et kõrgelt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu. Nii on see siin raamatus.Yle kolme siiski ei anna.