Kaksikraamtau teine osa. Kes on lugenud esimest raamatut, selle jaoks on "Magician: Master"-i lugemine möödapääsmatu. Eraldi seda raamatut eriti lugeda ei tasu: kuigi teoses on antud piisavalt informatsiooni eelmises teoses (mis muide hõlmas sündmuseid nelja aasta vältel) jäävad paljud asjad ikkagi segaseks, pealegi on see raamat tunduvalt viletsam oma olemuselt. Kui eelmine osa kirjeldas sündmusi kahe poisi vaatenurgast (ning seetõttu olid paljud veidrused vabandatavad nende vähestest teadmistest maailmaasjadest), siis selles üllitises on neist mõlemast vägagi mõjuvõimsad persoonid saanud. Kui raamatu algus oli veel üsnagi OK (Pugi muutumine Milamberiks ning Tomase sisemine võitlus Valheruga, kelle nimi oli Ashen-Shugar), siis teine pool oli lihtsalt lapsik - kõik need õukonnaintriigid ja muu selline jama tundus niivõrd põhjendamatu ja kohati isegi totter. Õnneks muidugi ei olnud taoliseid kohti eriti palju. Veidi häiriv oli see, et head olid põhjendamatult head, ausad, õilsad ning abivalmis. Valitsejatel tuleb siiski kohati vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid ning rahvast ei ole võimalik lihtsalt muud moodi juhtida, kui piitsa ja präänikuga. Naljakas oli ka raamatu lõpp, kus enam vähem kõik ellu jäänud tähtsamad nais ja meespeategelased omavahel kenasti paari pandi. Üldkokkuvõtteks, ünsa loetav raamat, eriti kui esimene raamat on just läbitud, kuid mingi fantasy tippteos see kah ei ole.