Jutu minategelane on Alex, kes sinna Babüloni ekskursioonile läheb. Samas grupis on ka Deborah, kellega mees lähemalt suhtleb. Babüloni jõudes suhtlus katkeb, sest naine läheb oma teed ja hakkab templiprostituudiks. Meest näikse see pisut häirivat, aga lohutuseks läheb ta ja pruugib ka ühte teist templiprostituuti.
Jutt ongi sellise uimase reisikirja vormis ning oli üsna tüütu lugeda. Lugedes tuli mulle pidevalt miskipärast Robert Silverberg meelde. Mõtlesingi, et mida oleks Silverberg sellisest materjalist teinud? Ilmselt oleks tulemus mulle rohkem meeldinud, kuid kes teab...
Hindeks pandud kolm on loomulikult ülimalt subjektiivne, sest jutule ju suurt midagi ette heita pole. Samas ei saa ma panna kõrgemat hinnet tekstile, mis sedavõrd tüütu lugeda oli.
Hämmelduspunktid teenib aga Donald A. Wollheim, kes pani selle jutu antoloogiasse «The 1985 Annual World`s Best SF». Absurd!!! Samas, kui Ian Watson kirjutas sellest jutust ajendatuna romaani «Whores of Babylon» (1988) ja läks seda Wollheimile DAW Booksi pakkuma, siis saatis Wollheim selle käsikirja üsna resoluutselt tagasi.