RASKE jutt!
3.
1
3.0
5.
1
5.0
2.
7
4.286
6.
7
3.0
8.
1
3.0
13.
1
4.0
1.
1
4.0
4.
2
4.0
8.
2
5.0
13.
1
5.0
15.
1
3.0
24.
1
4.0
25.
1
2.0
(lühiromaan aastast 1988)
eesti keeles: «Saatana väljaajamine»
antoloogia «Munk maailma äärel: Vene ulme antoloogia» 2009
Mina lugesin eesti keeles ja polnud midagi raske, ei keeleliselt, ei sisult. Lühidalt kokku võttes on tegu miski paralleelmaailmaga, kus elavad ka mingid mutandid-värdjad, keda keskajal inkvisitsioon hoolega tuleriidale saatis, keda aga nüüd üsna tõrksalt siiski eraldatult hooldekodude-sanatooriumide nime all peituvates varjupaikades vegeteerida lastakse. Mutandid reageerivad kirikukelladele, pühale veele, ristile ja muule kristlikule butafooriale, ja nad on üldist arvamust mööda Saatana sigidikud. Loost koorub välja teine tõdemus, et ehk on hoopiski tegu inimkonna arenemisega järgmisele astmele, kus igasugused meile hetkel saatanlikuna tunduvad omadused täiesti loomulikud oleksid.
Lühiromaan sumbub lõpuks vägivalda ja sallimatusse. Mulle aga tundus see läbinähtav, tüütu ja igav. Põhimõtteliselt oleks võinud nürimeelsed külaelanikud vahetada näiteks sakslaste vastu (tegelikult nad lühiromaanis olidki kas sakslased või prantslased), mutandid/värdjad aga juudiorvukeste vastu. Sellisel juhul oleks tegu olnud nõukogude propagandakirjanduse parima näidiseksemplariga.
Ei, lugu polnud paha, aga kahjuks ka mingit suuremat muljet ei jätnud. Nõrk "neli".
Mitte just meistriteos, mis vaimustusega täidaks, aga "viis" läheb kindlalt kirja.