Oli üks "korralik" praporštšik, mees nagu muiste, ainult jõi ja kargas naisi. Aga ühel päeval lahkus tema küljest väga oluline kehaosa -- see, mis vene keeles "h"-tähega algab. Kõik õnnetu vennikese püüdlused subjekti tagasi saada äparduvad, samas kui ärakaranud kehaosa teeb muljetavaldavat karjääri, saades lõpuks Venemaa presidendiks.
Gogolil pages mehe käest ainult nina, aga eks ajad ole ka nüüd juba teised -- neid va ärakaranuid kehaosi on siin teoses juba terve Kreml täis. Irw...
Sedasorti jutt, et korra loed ja muigad mõnuga, aga teist korda üle lugeda nagu ei ole midagi.