Lühiromaani kangelane on väikeärimees Shvarts, kes sünnipaika Sverdlovsk-37-t külastades kohtub oma kirjanikust klassivennaga. Algajal kirjanikul on raamat valmis, aga pole raha selle trükkimiseks. Väikeärimees Shvarts otsustab õla ja rahakoti heale üritusele alla panna. Asjad hakkavad liikuma... ning siis takerduvad.
Kodanik Shvarts sõidab Sverdlovsk-37-sse asja uurima. Selgub, et linna ei pääse – mingi uputus (hiljem veel ka varing) on sulgenud ainsa tee. Väikeärimees leiab siiski mingi metsaraja ning satub siiski sünnilinna: selgub, et klassivennast kirjanik on tapetud ja romaani käsikiri (ja kõik muud paberid) on kadunud...
Huvitavam on aga see, et mingid hakkajad tegelased on hakanud algaja kirjaniku romaani ellu viima. Sulgesid ainsa linna viiva tee, külvavad rahva hulgas paanikat peagi linna peale kukkuva metooriga ning pakuvad siis kallist evakuatsiooniteenust. Kel raha pole, see võib maksta kinnisvaraga...
Väikeärimees Shvarts, kes sõjaväeteenistuse läbis Afganistanis kuulipildurina helikopteril, otsustab asja omal käel uurima hakata...
Hea lugu, aga pigem bojevik, kui ulme... õigupoolest on ulmeline vaid viimane peatükk, kus see hüpoteetiline meteoor tõesti linna peale kukub. Nagu kõik Aleksandr Tjurini tekstid, nii on ka see wõrgust kättesaadav.
Lugege... ulmekirjanduse puhtuse eest seisjad peaksid aga kindlasti vältima!