Kasutajainfo

Robin Hobb

5.03.1952-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robin Hobb ·

The Tawny Man III: Fool`s Fate

(romaan aastast 2003)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
6
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (9)

Sarja viimane raamat tundus küll ülemäära venitatud, kuid siiski oli tegevust ja põnevust päris lõpuni välja.

Raamatu põhisisuks oli prints Dutiful`i kosimisretk üle mere ja sellega seotud sekeldused, kuid siit ja sealt lisandus väga palju informatsiooni kogu raamatu maailma kohta. Selgeks saab üht-teist Elderlingide, draakonite ja muude vähemuste kohta, keda kogu sarjas on esinenud. Fitz-i ja Fooli suhe saab ka omaette lõpu ja Fitz saab tagasi emotsionaalse stabiilsuse. Raamatu viimane veerand praktiliselt sellega tegelebki, et leitakse Fitz`le kohta päikese all. Mitmesuguseid intriige on raamatus palju vähem, kui sarja eelmistes osades, kuid see oligi juba ära tüüdanud.

Näpunäide noortele neidudele: Kui tahate, et teie prints tooks armastuse märgiks teie kamina kohale seinakaunistuseks draakoni pea, siis olge oma soovi osas veidi täpsem...
Teksti loeti inglise keeles

800 leheküljeline kirbukirjas tellis moodustab viimase osa nii Tawny Man - triloogiale kui ka Realm of the Elderlings - tsüklile. Seda muidugi juhul kui tädi Hobb sulepeast veel paari - kolme triloogiat juurde ei ime. Esialgu vist kartuseks põhjust pole, lõpuosa tõmbab kenasti otsad kokku.

Üldmulje on hea. Vaatamata Robin Hobbi teada - tuntud puudustele on ta kokku kirjutanud päris mõnuga loetava asja. Puudusteks on eelkõige ohjeldamatu lobisemine, tihti ka teemast täitsa mööda, võimetus kujutada usutavaid tegelasi ning tahtmatu koomika ja positiivsete tegelaste väljakukkumine ääretult vastikutena ja vastupidi.

Lugu ise keerleb peamiselt Fooli ja Fitzi ümber. Minule käis Fool vaikselt pinda juba alates hetkest kui ta Salamõrtsuka õpilase esimestes peatükkides välja ilmus, aga see selleks. Lõpuköide on rohkem kui Tawny Mani teised osad seotud tsükli esimese triloogiaga, Farseeriga. Nimelt selgub, et Farseeri põhisündmus, Punaste Laevade Sõda, pole sugugi veel nii lõppenud, kui enamik tegelasi näib arvavat. Otseseid viiteid on teisigi. Raamatu esimene pool venib lausa teokiirusel, Hobb patrab kõigest, peamiselt muidugi Fitzi kurvast saatusest, aga mitte asjast. Teine pool, alates sellest kui kogu kamp hakkab ronima jääliustikule, läheb tunduvalt kiiremaks ja põnevamaks. Päris lõpp jälle on imalalt siirupine ja magus. Fooli ja Fitzcivalry suhe saab ootamatuid homoerootilisi jooni, kuigi Hobb arvas ise tõenäoliselt, et kirjutab tõelisest meestevahelisest sõprusest. Lõpus toimuv üksteise kehadesse pugemine ja pidev kallistamine ja hellitamine oli liig mis liig. Teine tegelane, kelle sõnavõtte lugedes venisid suunurgad kogu aeg kõrva taha, oli Black Man. Teda oli üritatud kujutada kui võõrast olendit, kes räägib imelikult, kuid lugedes kangastus silme ette Yoda Tähevartest. "There go You must!"

Lahenduse saavad kõik saladused, alates Narcheska tätoveeringutest ja lõpetades Othersitega tsükli teisest triloogiast, Liveship Tradersitest. Selgub ka kes see Fool selline üleüldse oli. Tradersite lugemine tuleb muide kasuks, aga ei ole hädavajalik, sest Tintaglia päritolu tundmine ei andnud midagi olulist juurde ega ka võimaldanud paremini Tawny Mani mõista.

Hea raamat, aga liiga paks. Keda need pisiasjad ei sega ja kes tahab kangesti teada, kuidas Fitzcivalry Farseeri saaga lõpeb, tasuks kindlasti lugeda. Kaalutlesin "nelja" ja "viie" vahel, hinnet tasub arvestada viieks pika miinusega.

Teksti loeti inglise keeles

Lugemist alustades lappasin kohe raamatut edasi, et vaadata millal siis Aslevjali saarele jõutakse. Ei rõõmustanud eriti, et alles 280. leheküljel. Ei rõõmustanud ka see, et sealt lahkumine toimus alles 300 lk. pärast. Terve selle triloogia juures häirib mind, et iga üksik raamat on keskendunud ainult ühele tähtsale sündmusele, kuigi vahepeal toimub palju väiksemaid Fitzi jaoks olulisi asju. Farseeri seeria puhul see päris nii ei olnud.Lõpp tundus kuidagi liiga läila, ja viimased leheküljed rikkusid terve triloogia ära. Teisest küljest mulle meeldis, et kunagi ei suutnud kõike ära arvata, mis ikkagi edasi juhtub. Alati segas Fitz-Changer vahele ja tegi midagi teisiti.Kokkuvõttes päris hea; kuna ma süvenesin raamatutesse ja vast ka samastusin Fitziga rohkem kui ühegi teise raamatutegelasega kunagi varem, siis ärritasid ka mõningad vead rohkem kui kunagi varem.
Teksti loeti inglise keeles

Eelmised arvustajad on sisust juba päris hea kokkuvõtte teinud ja seepärast ma seda ei tee.
Ütleksin siiski, et mulle sobib Hobbi stiil hästi ja ei tundu venivana üldiselt. Parim asi nende teoste juures ongi see, et raske on arvata, mis saab edasi. Kahju oli ainult Fool`ist ja Fitz`ist, see nende sõprus sai veidi kahtlaselt lõpetatud või vähemalt oli nende käitumine imelik, kui nad koos olid.
Ikkagi.. mulle meeldis!
Teksti loeti inglise keeles

Seni loetud Robin Hobbi raamatutest parim. Ratsionaalset põhjendust ei oskagi tuua, tekitas lihtsalt tohutult võimsa emotsiooni.
Teksti loeti inglise keeles

Lugesin sellesinase triloogia ühe hooga läbi suvepuhkuse ajal ja ilma internetita, seetõttu ei hakkakski iga osa kohta eraldi midagi ütlema vaid võtaks kõik siia lõppu kokku.

Eelmine, Assassini triloogia oli minu meelest ilus tervik ja lõppes nii konkreetselt ära, et mul oli Tawny Man`i suhtes teatud negatiivne eelarvamus - miks ei võinud neid tegelasi ometi rahule jätta vaid oli ikka jälle vaja nad ajaloo näitelavale tirida. Assassin`s Quest`i lõpulause oli kuidagi nii lõplik et jäi mulle mällu kummitama aastateks. Idee pookida sellele otsa mingeid järgesid tundus teatud mõttes lausa pühaduseteotusena (vabandatagu kui ma nüüd liiga pateetiliseks läksin). Sel põhjusel lükkasingi selle triloogia lugemist nii kaua edasi kuni ühel hetkel lihtsalt juhtus et polnud raamatupoest midagi muud võtta. Ja tuleb öelda, et mu kõhklused osutusid õigustatuks.

Sest ega midagi põhimõtteliselt uut justkui teada ei saanudki. Ikka needsamad peategelased ja seesama maailm. Ikka seesama story, et kuidas Fitzi eraelu on kuningriigi nimel kihva keeratud ja kuidas ta seda kangelaslikult talub. Näpuotsaga uusi kõrvaltegelasi ja mõningaid väheolulisi tegevusliine, mida Assassini triloogias ei olnud. Mõned leheküljed, mis olid tõesti head. Lugeda ju võib, sest kirjutatud on see tegelikult üle keskmise hästi. Ainult et milleks?

Teksti loeti eesti keeles
Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud)

(tegu ei ole müüriga, tegu on väga pika majaga...)

Probleemide korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2017
september 2017
august 2017
juuli 2017
juuni 2017
mai 2017

Autorite sildid: