Kasutajainfo

Robin Hobb

5.03.1952-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robin Hobb ·

The Tawny Man I: Fool`s Errand

(romaan aastast 2001)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
2
5
4
0
0
Keskmine hinne
3.818
Arvustused (11)

Sari Tawny Man on Hobbi Assasini (Salamõrtsuka) sarja järg. Lootsin sellest rohkem -- olen raamatus pettunud. Neljagi saab see kätte vaevaga (ja miinusega). Siin puudub nii Assassini seeria emotsionaalne laeng, fokuseeritud süzhee ja sissejuhatus kõhedust tekitavasse maailmasse, kui ka Liveship Traderi sarja vahel kaootiline ent alati värviküllane ja kaasatõmbav fantaasiarohkus. See raamat on uue Fitzi sarja sissejuhatus, ent uut on siin vähevõitu ning asjal on kohusetundliku käsitöö lõhn juures.

Assasini sarja lõpust on möödunud 15 aastat, Fitzi jaoks yksildased viisteist aastat. Hobb ei hakka vähemalt ymber jutustama, mis Fitziga vahepeal juhtus, vaid seob selle nõtkelt jutustusse. Esimesed 150 lehekylge on ehk vajalikud Fitzile motivatsiooni andmiseks, et ta eksiilist ja erakuelust loobuks, ent nad on suhteliselt igavad. Samuti ei ole kolmekymne viie aastane Fitz samasugune mõjuv tegelaskuju kui Fitz piinatud poisi/noorukina. Ta jääb kahjuks lamedaks ja emotsionaalselt arusaamatuks.

Fool`il on siin raamatus suur osa, ent miskipärast pole ta mulle kunagi eriti muljet avaldanud. Nii olingi ma kahes peategelases pettunud. Ka maailmas oli vähe uut ning syzhee liikus aeglaselt -- ainult raamatu viimasel sajal lehekyljel hakkas midagi toimuma. Kui Liveship Traders` oli mitmete vigadega seeria, siis seal oli kompensatsiooniks vähemalt eskapismi lubav fantaasiakyllus. See raamat on aga ettevalmistus teistele, mis ilmselt järgnevad.

Nelja saab raamat kätte, sest Hobb oskab kirjutada ja ka tema seni nõrgim teos on massifantasy tasemest peajagu üle. Seeria fännidele soovitan, ettevaatlikult.

Teksti loeti inglise keeles

Mulle meeldis see raamat väga, kuigi Milady ütleb väga hästi ära, et 35-aastase Fitzi tegude jälgimine pole sama huvitav, kui eelnevas Assassini sarjas.
Sisu on suhteliselt lihtne-Fitzi veendakse Buckkeepi tagasi minema ja ta peab päästma troonipäria, prints Dutifuli.
Hoiatus-Võib tunduda veniv, sest on palju vestlusi.
Teksti loeti inglise keeles

Mulle tundus raamat palju parem, kui eelnevad.
Salamõrtsuka sarjaga võrreldes puudus siin ärritav tegur: pidevalt tagaplaanil olev Paha Regal, kelle mättasse löömiseks kulus kolm köidet. Liveship sarjaga võrreldes jooksis aga jutt palju paremini -- Liveship sarjas ei meeldinud mulle pidev vaatenurga vahetamine erinevate tegelaste vahel.
Sisust: Probleemide tekitamise ja lahendamise katalüsaator (Fitz) kutsutakse jälle appi kuningriiki päästma. Palju aega on möödunud eelmistest jamadest ja ta võib jälle oma nägu linnas ja lossis näidata, ilma et keegi teda ära tunneks. Farseeride võimu ähvardab see, et kadunud on ametlik troonipärija (Kettrickeni ja Verity ametlik järeltulija). Fitzi abi vajatakse, kuna ta on Witted-Skilled nagu Fitz-gi ja Fitz on sellel alal ju parim spetsialist. Riskantsemaks teeb asja see, et Witted tegelased lintshitakse rahva poolt ära. Tegelikult ongi printsi kadumise taga organiseeritud Witted seltskond, kes tahavad printsi veidi ringi kasvatada.
NB! See raamat ei eelda Liveship Traderi sarjaga tutvumist, kuid järgmine raamatu sündmused on liveshipperitega veidi tihedamalt seotud!
Teksti loeti inglise keeles

Päris loetav raamat, kui välja arvata kogu Assassin`i sarja juures esinevad kangelase sisemised dialoogid ja otsustused, mis kohati tekitavad ülesaamatut soovi pead vastu põrandat peksta. Ehk siis teiste sõnadega segab ilmselt naiselik visoon, et milline peaks olema üks parasjagu moraalne ja aus ja seejuures ikkagi ühiskonnakasulik killer. Jube.
Ma ei ole kunagi talunud üleliia halisevaid ja valevagasid kangelasi; ja üha rohkem tundub, et ka neid, kes talitavad oma väljaõppe ja terve mõistuse vastaselt, aga lõppkokkuvõttes ikka ja alati moraalselt õigesti (kui ka ainult sõprade abiga). See Fitz peaks selliste sisemiste vastuolude juures kõigist ülivõimetest hoolimata juba karjääri algul otsad olema andnud... Kuidagi vildakaks ja veidraks jääb see tegelaskuju... :(
Aga kui end pikast algusest läbi õnnestub pureda, siis osutub raamat päris huvitavaks ja loetavaks... Tekkib ainult küsimus, kas on oodata veel mõningaid 700-lk telliseid, millest paar esimest oleksid pühendatud Prints Dutiful`i vaevarohkele haridusteele....
Teksti loeti inglise keeles

Hobb on kirjanikuna jätkuvalt küündimatu.

Selgituseks vt. mu kommentaari "Assassin`s Apprentice" juurde.

"Errand`i" plussiks on veidi sügavamad ja tervemõistuslikumalt käituvad tegelaskujud.Miinuseks see, et esimesed veerandtuhat lk-d tegelevad eelnevate triloogiate ümberjutustamisega. Õnneks ei olnud ma neid lugenud...

Esimene vihje sellele, et ka selles raamatus üldse midagi toimub, on lehel numbriga 268. Uhh!!

moraal:
Aja surmamiseks ehk sobib.
Aga kirjandus see küll ei ole :)

Teksti loeti inglise keeles

Eelmised arvustajad on juba kenasti selle raamatu head ja vead välja toonud, välja arvatud arvustaja Virunurm, kes ei ole millestki midagi aru saanud ja on lugenud arvatavasti hoopis mingit teist raamatut. Algus on uimane, esimesed 200 lk. täidab idülliline maa-elu, mis vaheldub endise salamõrtsuka Fitzi pideva virisemisega. Hobb kirjutab muidu täitsa hästi, ent tema meessoost peategelane käitub niivõrd naiselikult, et palju targem oleks olnud jääda oma liistude juurde ja peakangelaseks naissoost isik valida. Uue sarja avaraamat vähemalt Laevade - sarja tundmist ei eelda. Vastupidiselt Virunurme väitele ei tegeleta siin ka Farseeri ja Laevade sarjade ümberjutustamisega. Viiteid Farseeri - sarjale, eriti selle viimasele osale, muidugi leidub, ent Laevade - sarjaga ainus kokkupuutepunkt on hetk kui Fitz ja Dutiful on läbi kivi rännanud Others Islandi randa. Käesoleva raamatu seisukohast väheoluline ja tegelikult mainimist mitteväärt seik. Raamat on Hobbi - fännidele kui mitte just täielik nauding, siis tore ajaviitevahend mitmekski õhtuks. Mittefännid peaksid ehk kõigepealt "Salamõrtsuka õpilasest" alustama, et harjuda Hobbi pikaldase jutustamisviisi, hädavaresest peategelase, kuid ääretult huvitava, põneva ja sünge maailmaga, mis on kõigi kolme triloogia taustaks.
Teksti loeti inglise keeles

Loll on see, kes ei oska järge kirjutada. Sa polegi mingi õige kirjanik, kui sa oled kirjutanud ülemenuka ja mahuka fantasy-triloogia ning ei suuda sellele hiljem järge kirjutada. Robin Hobb on üks õige kirjanik ja järje tekitamisega tal probleeme ei ole. Uue triloogia esimene köide on kirjutatud teadmises, et aega ja ruumi jätkub ning kiiret pole kuhugi, lehekülgede arv on tähtsam kui nende sisukus. Sündmuste käimalükkamiseks kulub Hobbil ligi kolmsada (300) lehekülge ning mulle meenub, et vanasti mahutasid ulmekirjanduse tipud sisutiheda ja sündmusterohke romaani ca 150 leheküljele. Aga Hobb on superstaar ja kusjuures ka tõsiselt hea kirjanik, nii et ta võib endale sellist aegluubis jahvatamist lubada.

Niisiis, on eelmise osa lõpust möödunud 15 aastat ning FitzChivalry on selle veetnud peamiselt väiketalunduse, iluaianduse ja kodukaunistamisega ühes üksildases maakodus, kus ta kasvatab veel orvust noorukit nimega Hap ja oma traagilises saatuses selgusele jõudmiseks tegeleb ka akadeemilise kirjatööga. Elukaaslast pole ta endale otsinud (oh seda meesterahva murtud südant!) ning on oma seksuaalelus piirdunud menestrel Starlingi ajutiste visiitidega. Ühesõnaga, Fitz põeb ikka veel oma lahusolekut lapsepõlvekallimast Mollyst.

Lugejale on juba paari leheküljega selge, et Fitz on nüüd sunnitud sellise elu hülgama ja nö naasma tööpostile, sest isamaa kutsub. Hobb aga ei kiirusta ja tegeleb Fitzi motiveerimisega ligi 200 lehekülge. Sealjuures ei jäta autor demonstreerimata ka oma oskusi meeskarakteri hingeelu kujutamisel. Kui Fitz saab teada, et Starling on tegelikult juba ammu teise mehega abielus, hakkab ta mossitama ja otsustab, et no sex at all on ka parem kui seks selle naisega (braavo, Hobb!) ning kui Fitz juhtub viivuks näguse nõiapiigaga musitama tunneb ta kohe, et peab minema värsket õhku hingama ning selgusele jõudma, mida see nüüd talle tähendas.

Samas tuleb märkida, et kogu see hoovõtt ei olegi väga igav, avardatakse kenasti maailma ja see kõik on keskeltläbi üpris köitvalt jutustatud, kuigi jah, siiski kantud ka teadmisest, et sõnadega tuleb täita veel 2000 lehekülge. Poole raamatu peale on sündmusi umbes samapalju kui George R.R. Martinil kahes peatükis kokkupressituna. Võrreldes aga Assassini-saaga esimese triloogiaga jääb silma kaks olulist momenti. Esiteks toimub “Fool’s Errand” seniste osadega võrreldes palju lühema aja jooksul. Ning teiseks, et ilgelt vähem on dramaatikat ja tragöödiat, kõik toimuv on palju leebem ja üksluisem. Tegelasi on ka vähem. Nii et venitamise ja raha mekk on asjal man...

Tegevuse edenedes ilmnevad kontsentreeritult Hobbi vanad vead – pidev jahvatamine ja jutustamine, kõik toimuv seletatakse Fitzi pilgu läbi pikalt lahti. Kui sündmustes tekibki vähegi järsem pööre, siis võtab autor kohe hirmuga aja maha ja saadab tegelased loodust uudistama või lõket tegema, Fitz laskub kohe pikematesse arutlustesse ja mõtisklustesse. Näiteks kui Fitz ja Dutiful läbi skill-samba teleporteeruvad kuhugile mererannale, siis tuututavad ja tuiavad, skillivad ja wittivad nad seal mitukümmend lehekülge enne kui midagi edasi toimuma hakkab. Vahepeal võib lõualuud paigast haigutada. Tegelased ei suuda ka kunagi asju otse ja sirgelt omavahel paika rääkida, ikka lobisetakse mõistukeeles ja ümber nurga, et järgmises peatükis saaks vestlust edasi arendada. Skillimist ja wittimist on selles loos ka nüüd hulga rohkem, kusjuures autor on maagiateooriasse lisanud sujuvalt uusi laiendusi ja üritanud teemast maksimaalselt välja pigistada.

Kokkuvõtteks – äärmiselt tüütu raamat, mille algusosa on oma staatikas ehk põnevamgi kui järgnev kunstlikult seikluslikuks venitatud rescue mission. Ootamatuid pöördeid ei ole, kõik on ettearvatav. Hinne märgib rohkem kirjaniku tehnilist ja füüsilist tööd kui sisu, mida hindaks kogunisti “kahega”.

Teksti loeti inglise keeles
Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud)

(tegu ei ole müüriga, tegu on väga pika majaga...)

Probleemide korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: oktoober 2017
september 2017
august 2017
juuli 2017
juuni 2017
mai 2017

Autorite sildid: