Kasutajainfo

Robin Hobb

5.03.1952-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robin Hobb ·

Mad Ship

(romaan aastast 1999)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
6
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.625
Arvustused (8)

Mõtlesin mõne aja, kas anda raamatule hindeks viis või neli. Lõpuks otsustasin siiski viie miinuse anda. Robin Hobbi maailm on värviküllane ja fantaasiarikas ja ta huvitavad tegelaskujud tegelevad probleemidega, mis on haaravad ning loovad tõsised moraalsed dilemmad. Kaasaegses fantasy-kirjanduses ei leia sellised raamatuid just palju.

Kahjuks on Mad Shipil ka mõned fantasy-kirjanduse kõige sagedasemad puudujäägid. Mitmes kohas on toimetaja karmi kätt vaja, kes pikad juttu mitte edasiviivad paragrahvid maha tõmbaks. Kuigi näiteks purjelaeva remondi detaile võib mõnel olla huvitav lugeda, pole nad ei süzhee, tegelaskujude arengu ega maailma loomise nurgast olulised. Tundub, et Hobb tahab lihtsalt lemmikteemal pajatada. Nii venibki raamat natuke liiga pikaks, liiga laiali. Samuti pole Hobb vaatenurkade mitmekesisust päris hästi suutnud välja mängida -- kuigi nad haakuvad kenasti, on tüütu lugeda jupikest näiteks Satrapi (valitseja) Kaaslase vaatenurgast ja siis temast järgmise saja lehekülje jooksul mitte kuulda. Ka meremadude perspektiiv ei ole mind veel suutnud võluda, kuigi iseenesest on see väga huvitav syzheeliin.

Tegelaskujude areng on raamatus tõesti väljapaistev, eriti huvitav on Malta areng enesekesksest hellitatud plikast mõtlevaks ja julgeks nooreks neiuks, ta vend Wintrow, kes kunagi unistas preestriks saamisest, nüüd aga peab aktsepteerima elu vangina mereröövlilaeval ja piraat Kennit, kelle tumedad motiivid ta sellegipoolest headele tegudele viivad -- esialgu. Althea, sarja esimese osa põhitegelane, pole siin nii meeldejääv, eriti kuna ta veedab enamiku aja südameasjade üle mõeldes.

Loo moraalsed dilemmad on tegelaskujudega võrdväärselt hästi kujutatud: meeldiva pere rikkuse küsitavad juured, valik orjapidamise ja nälja vahel, naise valik ühiskonna poolt ettenähtud rolli ja oma tahte vahel, räpaste vahenditega "õilsa" eesmärgi poole töötamine. Igaljuhul on raamat põnev ja hästi loetav, ta sobib lugemiseks nii reisil kui ka nädalavahetusel tugitoolis. Soovitan!

Teksti loeti inglise keeles

Robin Hobbi kiituseks tuleb mainida, et ta on väga hea jutuvestja - kuigi tuleb igati nõustuda Miledi kriitikaga, peab samas tõdema, et tegelikult ei olnud ükski autori kõrvalehüpe segav.Ajuti tundus küll, et uusi liine tuleb juurde juba liiga palju, ometiolid nad kõik esitatud sellisel kujul, et neid oli lihtsalt hea lugeda... Ja mida rohkem sa seda loed, seda rohkem tahad teada, mis edasi saab.

Eelmise osa puudusena välja toodud justkui eri raamatutes toimivad tegevusliinid hakkasid "Hullu laeva" lõppedes juba  moodustama üsna huvitavaid ja paljulubavaid seoseid. Samas aga tekkis juurde uusi peategelasi, kes kõik andsid tervikliku pildi kujunemisel juurdeoma vaatenurga, avades aina uusi võimalusi ja tekitades uusi seoseid. 

Tulemuseks oli võrratult keeruline ja haarav seoste võrgustik, mille lahtiharutamine jäeti kolmanda osa põhitööks. Minule, kui lugejale jäi vaid mõistatada, kuidas autor kõik need otsad liigse kiirustamiseta kokku tõmbab. Alatu aga igati toimiv võte...

Ja aeg ajalt, kui ma olin ma juba unustanud raamatu kuuluvuse Salamõrtsuka maailma, tuleb Hobb välja selliste avastustega, mis mitte ainult ei too meile tagasi Fitzi maailma maagiat, vaid suudavad seda isegi täiendada.  Lõppkokkuvõttes on maailm märksa suurem ja selles toimivad üleloomulikud jõud moodustavad täiesti loogilise süsteemi, kuhu mahuvad võrdselt ära nii elavlaevad, kui Taid ja Taip. Kuidas autor seda saavutanud on, selle jätan uudishimuliku lugeja avastada.

Lõppkokkuvõtteks - hea sarja hea raamat. Kaalusin tükaega, kas panna neli või viis - nelja poolt räägib võrdlus"Farseer" triloogia raamatutega, viie teenib aga ära hea lugemiskogemus. Lõpuks otsustan ,et tegemist on viis miinusega - nii ka jääb...

Teksti loeti inglise keeles

Jutt on hoogsam ja sündmused ladusamad, kui esimeses osas. Seega esimeses osas pettunud võiksid uute lootustega asuda teist osa lugema! :)
Teksti loeti eesti keeles

Erinevalt eelmisest arvustajast hakkasid minule teise osa lõpuks kõik need elavlaevad, mereröövlid, kaupmehed ja nende probleemid ja eriti meremaod kergelt närvidele käima. Kuid ei midagi hullu. Robin Hobb oskab ikka juttu vesta küll ja asi oli tegelikult ikka piisavalt põnev, et ka kolmas osa ette võtta.
Teksti loeti inglise keeles

Pole midagi parata. Umbes poole jutu peal olin ma üsna veendunud, et raamat saab minu käest hindeks nelja, kuid lõpp läks nii kahemõõtmeliseks ja antiklimaatiliseks (erilised tänud selle eest, nagu keegi siin juba märkis loomulikult Satrapile), et hinne kukkus kolinal.

Lisan veel siia juurde, et põhilsed läbivad vead olid loomulikult samad, mis esimeselgi raamatul: poliitika ja merendus. Hobb ei jaga kummastki valdkonnast vähimatki matsu, aga selle eest on tal kange tahtmine sellest pikalt ja laialt leelotada.

Muide, selle raamatu puhul jõudin ma ka veendumusele, et proual on veel üks suur viga. Ta nimelt ei suuda "olla seal". Ta on võtnud inimesed tänapäeva ühiskonnast, rõivastanud nad veidratesse fantasy riietesse ja voila. No kuulge, nii see asi ei käi! Kogu elu käib seal tänapäevaste väärtushinnangute alusel, mis on aga totter, arvestades sellega, et taustsüsteem selgesõnaliselt ei luba seda. Näiteks kuidas saab olla, et aadlitüdruk (sisuliselt Malta oli seda) ei saanud kunagi oma seisusele vastavat koolitust. Eriti arvestades, et kõik Kaupmeeste omavahelised lepingud olid tagatud kas raha või vereliiniga. Tüübid ei võtnud oma lepingukohustusi absoluutselt tõsiselt, mis on täiesti ebausutav, arvestades süžeega. Ma väidaks ka seda, et enamus tegelaskujusi põevad Kassnaise või vene ärimehe sündroomi. Esimesest sai kõva põrutamise peale kung-fu meister ja teise kohta kehtib ütlus, et annab Jumal raha, annab ka mõistuse. Tobe!

Okei, aga räägime ka heast. Süžee ise on ju väga hea. Endiselt on meeldiv lugeda Kenniti rida. Madude/draakonite liin areneb edasi ja on üsna intrigeeriv, lisaks on alati huvitav teada saada, mis saab Wintrowst ja Vivaciast. Olgem ausad, kui üks tõeliselt hea jutt on ära solgitud papist tegelaste ja ebaloomulikult pika ja ebapädeva plämaga (mida editor oleks pidanud välja lõikama), siis see raamat on selline. Ärge lugemata jätke, aga varuge enne veidi kannatust.

Teksti loeti inglise keeles

Meremaod ajasid mind vihale... aga samas oli huvitav ka. Sama käib Paragoni kohta.
Tegelikult aga on see positiivne.

Köitis ja pani mõtlema

Teksti loeti inglise keeles
Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud)

(tegu ei ole müüriga, tegu on väga pika majaga...)

Probleemide korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2017
november 2017
oktoober 2017
september 2017
august 2017
juuli 2017

Autorite sildid: