Kasutajainfo

Robin Hobb

5.03.1952-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Robin Hobb ·

Ship of Magic

(romaan aastast 1998)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
4
3
2
0
0
Keskmine hinne
4.222
Arvustused (9)

Ship of Magic (V6lulaev) on Robin Hobbi uue fantaasia-seeria The Liveship Traders (Elavlaevade Kaubitsejad) esimene osa. Tegevus toimub kyll samas maailmas kus Hobbi valjapaistev Farseer-i saaga (vt. Assassin`s Apprentice jt.), ent kaugel l6unas, kaubitsejate linnas Bingtownis ning merel, kus seilavad nii kaubalaevad, orjalaevad kui ka elavlaevad. (Ja muidugi piraadid.) Elavlaevad, mis on loodud erilisest wizardwood-ist, arkavad ellu, kui yhe pere kolme p6lvkonna inimesed on ta pardal surnud.

Vestritite kaubitseja-klannile kuulub juba kolmandat p6lvkonda elavlaev Vivacia ning nyyd on pere patriarh Ephron suremas. Tema surmaga arkabki Vivacia. Elavlaeva pardal peab alati teenima yks tema pere liige. Althea, Ephroni noorem tytar, on isaga koos merd s6itnud ning on kindel, et parib Vivacia. Nii see aga ei la"he. Siit Vestritite probleemid algavadki.

Hobbi tegelaskujud on jallegi suureparased. Althea ja ta nooruke 6epoeg, kes meres6itmise asemel tahab preestriks saada, on kesksed tegelased, ning nende arengule on t6esti lust kaasa elada. Ka on huvitav Kennit, mereroovel, kellel on hoopis suuremad sihid, kui arvata v6iks. Kui Althea, Wintrow ja Althea 6emees Kyle mooda merd seiklevad, tekivad kodus oma raskused, kuid ka need peresisesed inimsuhted on Hobb osanud huvitavaks muuta. Ka meeldisid mulle stseenid Vivacia ja hullu elavlaeva Paragoni vaatekohast. Vahemhuvitav oli suurte meremadude perspektiiv.

Selles seerias pole Hobbil enam minategelast, mis loob osalt palju mitmekylgsema ja varvirohkema maailma, ent osalt teeb lugemise ka natuke hyplevaks. Perspektiive on tal nimelt liiga palju. Lisaks on see raamat kindlasti liiga pikk -- nii mitmedki stseenid ei andnud ei tegelaskujude arengule, muidu hasti konstrueeritud syzheele ega maailmale midagi juurde. Siin teoses on sotsiaalsed probleemid, eriti orjus, tugevamalt r6hutatud kui Farseer-i saagas. 6nneks on need probleemid ha"sti teosesse integreeritud ning ei jaa kunagi tyhja moraliseerimise tasemele. Teose 6hustik on va"hem synge kui Farseer-is, samuti on fantastilisi elemente hoopis rohkem. Mulle see meeldis. Maagia imbub siin labi kogu maa, tuues nii rikkust ja imet kui ka 6nnetust ja surma.

Hindeks annan 4+, sest raamat on liiga pikk ning erinevate tegelaskujude vaatekohad pole piisavalt hasti kokku sobitatud. Sellegipoolest oli see t6esti m6nus ja p6nev lugemine, nii et soovitan ka teistele. Nyyd tuleb oodata kuni seeria ja"rgmine osa Mad Ship pehmete kaantega va"lja tuleb...

Teksti loeti inglise keeles

Ootasin ja otsisin seda raamatut pärast "Farseeri" triloogia lõpetamist päris tükk aega.
Tõtt öelda, olin alguses isegi pisut rohkem kui natuke pettunud... Kuidas On Võimalik panna samasse - peaaegu realistlikkusse maailma ringi tolgendama mingid elavad, rääkivad ja liigutavad laevad! Mitte et mulle raamat ise ei oleks meeldinud, aga see tunduslihtsalt pärast Farseeri triloogia pea argiselt lihtsat ja kargetmaailma lausa pühaduseteotusena...

Pettumus aga kestis vaid lühikese aja, ja triloogia edenedes (tegelikult on üsna raske jälle rääkida siinkohal vaid raamatust kui iseseisvast üksusest) kasvas pettumus sujuvalt üle vaimustuseks. Hobb on taas kord hakkama saanud ääretult huvitava maailmaga ja köitvate tegelaskujudega, kellest keegi pole mustvalgelt täiuslik. Igal tegelasel on omad head ja omad vead - mõnedel on lihtsaltvigu rohkem kui teistel.

Mainisin ennist et selle raamatu puhul on raske rääkida eraldiseisvast teosest - pigem on äratuntavalt tegemist mitmeosalise teose esimese osaga. Selle paneksingi raamatu miinuspoolele - osad liinid (eriti just meremadude lõng) tundusid aegajalt olevat lausa liigsed ja nendevahelisi seoseid oli kui mitte päris võimatu, siis vähemasti ülimalt raske läbi näha, mis jättis mulje et autor on kokku klopsinud vähemalt kolm erinevat teost. Kuigi triloogia edenedes hakkasid ka erinevate liinide seosed rohkem ja rohkem läbi põimuma, moodustades aina huvitavamaid mustreid, jäävad need avastused "Maagiliste laevade" raamatu piires pea olematuteks...

Mis veel häiris pisut, oli tänapäeva Fantasy`leliigagi omaseks saanud Tugeva Naise stereotüüp - ajuti tundus etautor on kusagilt saanud juhendeid, kuidas kirjutada õigetest asjadest.. Mitte et mul tugeva isiksusega naispeategelaste vastu midagi oleks, agaselline lähenemine oli minu arvates samm tagasi "Farseer" triloogiasuhtelisest apoliitilisusest (puudus esiletõstetud vastuseis "ühiskond" vs "iseseisev naine").

Kokkuvõttes panen raamatule väga tugeva nelja - lugemiselamuson tugevalt üle keskmise, kuid samas ei täitnud ta minu ülimaltkõrgeid lootusi mis ma "Farseer" triloogia järjele olinpannud...

Teksti loeti inglise keeles

Tundus, et see raamat on vaid sissejuhatus tervele triloogiale ja seetõttu kirjutatud häirivalt aeglases tempos ja tutvustati põhiliselt tegelasi. Liialt häiris see, et peale seda, kui enamikele peategelastele astuti pähe, siis lauldi korduvalt üle nende nutulaulu ("he/she badly missed .....").
Teksti loeti inglise keeles

"Maagiline Laev" avab niisiis uue triloogia, "Liveship Traders", ehk "Elavlaevadega Kaupmehed". Kui nüüd võrrelda R. Hobbi Farseeri - triloogiaga, siis erinevusi leidub. Esiteks, uus sari on tunduvalt vähem sünge. Vestritite klanni rahamuresid ja Althea õemehe Kyle Haveni sigatsemist ei saa kuidagi võrrelda lootusetuse ja maailma kokkuvarisemise tundega, mida tekitasid Farseeris Punased Laevad ja prints Regal. Uues sarjas on üsna palju kirjeldatud orjandust, nii inimeste orjastamist, kui orjade päris jubedat transporti laevadega põhja poole. Siiski jätab Hobb üsna paljud asjad alles vihje tasandile. Kahtlemata leidub lahendus järgmistes osades. Vaieldamatuks plussiks on fantaasiarohkus. Juba elavlaevade idee ise on kiitmist väärt. Laevade ninasse nikerdatud inimesekujulised figuurid, mis peale kolmanda põlvkonna laeva pardal suremist elustuvad on andekas idee. Iga saja lehekülje tagant vilksatavad suured meremaod, kes on teadagi intelligentsed ja kes kuhugi rändavad jäid vähemalt selles raamatus täiesti arusaamatuks. Hobbi Farseeri - triloogiat tundes, arvan et kolmanda osa lõpuks muutuvad nad draakoniteks. Muidugi võin ka puussse panna, sest hetkel on läbi ainult esimene osa.
Teksti loeti inglise keeles

Ma tükk aega juurdlesin, kas panna hindeks kolm või neli ja siis lõpuks otsustasin kolme kasuks. Ma ju panin oma oma profiili kirja, et ma hindan autoripõhiselt. Ärge seega saage valesti aru, Hobb on päris tegija ja raamat ise on kindlasti üle keskmise.

Kõigepealt heast:
Stoori on tervikuga intrigeeriv -- maagilisest wizardwoodist meisterdatud laevad ärkavad ellu, kui ühe pere kolm põlvkonda tema tekil sussid püsti viskavad, omandades osaliselt nende teavuse ja iseloomu. taolised laevad on paremad ja kiiremad, kui ükski teine laev ja tegu on väga nõutud kraami. Nii nõutud, et vaid vähesed saavad omale seda lubada. Ka on taolised laevad suhteliselt tujukad ja perekonnale, kust nad pärit on pea fanaatiliselt ustavad, kuna vere kaudu on neil side ülejäänud sama liini pereliikmetega.

Eriti intrigeeriv oli minu jaoks kogu selles raamatud piraat Kenniti liin, kes (kui pisut ette rutata) oli tõenäoliselt ainuke peategelane, kes tegutses vähegi loomulikult/loogiliselt.

Ja nüüd halvast:
Hobb, vits siia ja püksid maha! Kas sa esimest triloogiast midagi ei õppinud?! Üks asi mis mulle Hobbi juures kohutavalt pinda on käinud, on selles raamatus saavutanud suisa uue taseme. Kirjanikul on kolm stereotüüpset tegelaskuju: nimelt head, pahad ja (ei ole inetud) õiglased. Viimased on need, kes tunduvad küll karmidena, kuid otseselt liiga kellelegi ei tee. Kennit on selle koha pealt ainuke väike erand -- teda on proovitud panna halbade hulka, kuid välja on ta kukkunud hoopis õiglasena. ma usun, et see polnud Hobbi poolt tahtlikult saavutatud, vaid lihtsalt koba. Kyle oli nii paha, et Saddam Hussein ei julgeks tema kõrval lauas köhatadagi, samuti oli Malta väike kisupunn. Althea oli nii hea, et kuku selili (ja samas totaalne imal idikas).

Hobb ei tea merendusest mitte halligi. Loogiline oleks, et kui sa kirjutad levadest raamatu, siis sa vähemalt VEIDIKENEGI pingutad selle nimel, et sul oleks selles valdkonnast ähmanegi aim. Antud juhul see nii ei olnud. Navigatsioonist, terminoloogiast, hierarhiast ja meeskonna ülesannetest polnud tal õrna aimugi. Lapsed, ärge sellest raamatust midagi kõrva taha pange.

Muide ... tõenäoliselt ei saanud Hobb ka ise aru, et tema naispeategelane Althea oli raamatu KÕIGE negatiivsem kangelane, kelle süü tõttu tema nõbu templist välja aeti ja lõpuks orjastati, kelle tõttu perekond vaesus ja kelle tõttu Kylest sai selline türann. Ja kelle rumaluse tõttu ka kennit sai omale isikliku elavlaeva. Inimene, kes ei suuda aduda oma tegude tagajärgi peaks liveshippidest kaarega ringi käima ja isegi tavalises laevas ei saaks ta kokapoisi ametist väärikamata kohta. Hobb aga arvas, et kuna ta nii hea on ja oskab osavalt sõlmesi teha, siis saab temast kindlasti suurepärane kapten.

Uhh .. ja lõpuks. Raamat oli liiga pikk. Ma lugesin osa totramaid lõike diagonaalis läbi, et kiiremini huvitavamate kohtadeni jõuda. Selge märk sellest, et editor on jätnud ballasti välja rookimata. Seega raamat sai kolme just seetõttu, et väga suure potentsiaaliga stoori on nigelalt realiseeritud. Selline hoolimatus ei saa jääda karistamata.
Teksti loeti inglise keeles

Niisiis, mina olen hetkel truusüdameda Hobbi fänn.

Nõustun nendega, kes ütlevad, et teost ei saa väga hästi vaadelda üksikuna, sest triloogia on minu arvates väga terviklik. Siiski tuleb öelda, et ma pigem nautisin seda algust, kus erinevad liinid mitte põrmugi kokku ei jooksnud ja pidevalt sai oma versioone välja mõelda, mis ei olnud tõesed...

Hobbi loodud tegelased meeldivad mulle selles raamatus (triloogias)selle poolest, et neid võib vihata või nad võivad lugejale meeldida. Vähemalt mind ei jätnud nad külma pealtvaatajana tuimaks.

Teksti loeti inglise keeles

Pärast pikaajalist kõhklemist ja eelmiste arvustuste lugemist otsustasin sellele parajalt tüütule raamatule halastada... Olgu siis 3-, mitte 2+.

Tänu Farseeri triloogia kahele esimesele osale, mida olen eestikeelses tõlkes lugenud, on mulle Hobbist seni positiivne mulje jäänud. Jah, pole nii lahe kui Martin või Lynch, kohati häirivalt aeglase tempoga ja ülemäära nutune, ent seejuures päris hea. Ship of Magic tõmbas mu arvamuse autorist kiiresti alla.

Esiteks on see elavlaevade idee suhteliselt lame. Laevadest, nende mõtetest ja suhetest inimestega on sama tüütu lugeda, nagu Naomi Noviku draakonitest.

Teiseks on romaani süžee tervikuna äärmiselt tüütu, eriti kui arvestada, et paksust on oopusel 880 lehekülge. Tegelaskujudele ja nende eesmärkidele on võimatu kaasa elada. Negatiivse tegelaskujuna mõeldud Malta paistab isegi üldises kopitanud tegelaste galeriis nagu väike elav tulesäde-ülejäänud on kas väikekodanlikud maine pärast muretsejad, luuserid või saamatult ja üheplaaniliselt kirjeldatud jõhkardid. Suur osa sündmustikust meenutab mingit igavat ja venivat teleseebikat, kus tegelased siseruumides omavahel pisiasjade üle nääklevad.

Teksti loeti inglise keeles

Raamat loetud ja ega mul eelkõnelejatele midagi erilist lisada polegi, aga Pronto arvustust lugedes tõstatus mul küll küsimus, et millele toetudes ta Althea nii maapõhja vannub? Mina ei osanud küll seostada Althea tegevusi kõigi nende tagajärgedega, mida talle süüks on pandud.
Teksti loeti inglise keeles
Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud)

(tegu ei ole müüriga, tegu on väga pika majaga...)

Probleemide korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: detsember 2017
november 2017
oktoober 2017
september 2017
august 2017
juuli 2017

Autorite sildid: