Esiteks, "Zvjozdnõi tabor" ja "Serebrjannõi klinok" on minumeelest kaks eraldi teost. Käesolev raamat on rohkem nagu kogumik mis sisaldab kaheosalist diloogiat. Võimalik et ma eksin. Igatahes käsitleb käesolev arvustus ainult esimest osa.
Algab kõik sellest kuidas noormees nimega Roman autoõnnetuses peaaegu et surma oleks saanud. Just sobival, pidurikrigina ja paugu vahele mahtuval hetkel ilmuvad teeservale kummalistes rõivastes tegelinskid ja seiskavad aja. Tegelinskid vehivad erutatult kätega, näevad naljakad välja ja viivad Romani endaga kaasa kaugesse tulevikku.
Kauges tulevikus, nagu selgub, leiab aset Galaktiline Vene Impeerium. Tegelinskid kes Romani XXI`st sajandist pihta panid kuuluvad Konservatiivsete Mesinike salaorganisatsiooni. Nagu vene salaorganisatsioonidele kombeks on mesinikel kavas tsaari kukutamine.
Tsaari kukutamiseni asi paraku niipea ei jõua - mesinike kosmoselaeva varastavad mustlased ja myyvad mesinike ninamehe võimudele. Roman maskeerub mustlaseks, abiellub kohaliku kaunitariga ja saab peatselt mustlaste yheks "hõimupalikuks".
Harvade humoristlike elementidega varustatud jaburavõitu kosmoseooper a`la Andre Norton. Peale vahvate planeedinimede ("Konservidest Kõrini", "Kauaoodatud Erektsioon" jne.) oli siin yksainus tõsiselt tore koht - diloogia kahe osa vahel võtab autor sõna ja seletab et, armas lugeja, ma saan aru kyll et see tekst ei ole suurem asi ja ega ta edaspidi ka paremaks ei lähe. Kui sa edasi lugeda ei viitsi siis siin on hea koht raamat pooleli jätta. Nii tegingi.