Rahulikku elu pole Mashale siiski ette nähtud. Korrakaitseorganid on kah Masha paravõimest teada saanud ning Venemaa eriteenistused tunnevad tütarlapse vastu sügavat huvi. Mingid struktuurid aga leiavad, et kõige lihtsam oleks tüdruk maha tappa... sest kui inimest pole, siis pole ju ka probleemi.
Eks meie kangelanna siis põgenebki, püüdes samas ka oma printsi üles leida. Etteruttavalt võib öelda, et oma printsi tüdruk leiab, aga see pole see prints!
Mingil hetkel väsib Masha põgenemisest ning annab end eriteenistuste kätte... sellega, mis nüüd toimuma hakkab ongi seotud lühiromaani paremad leheküljed. Venemaa eriteenistus otsustab Masha abiga kõrvaldada nüri joodikust presidendi (IMHO Jeltsini tabav portree) ja tolle kabineti...
Lühiromaan «Kuninganna pagenduses» on hästi kirjutatud: meeleolu kõigub meisterlikult masenduse ja sünge poliitilise huumori laias vahemikus. Häirib aga teatav «pioneerijutulik» õhin, mis loost pidevalt välja pressib ning ka selle teksti ülistamiseks on minul vale sugu ja rahvus...