Taivo Rist

Kunagi tulevikus. Keegi kodanik tahab kasutada ajamoonutuse tehnilist vidinat nimetusega Mülleri kera, et päästa eesti kultuuri. Selleks on siis vaja kodaniku meelest tõlkida inglisekeelne Vikipeedia eesti keelde. Ühe inimese jaoks liigsuur tükk? Pole hullu, nagu öeldud, siis kulgeb Mülleri keras aeg teisiti ja inimene võib elada piisavalt kaua, et selle ülesandega isegi hakkama saada. Jutus siis hakkabki kodanik tõlkima.

Selle jaburusega siin on see mure, et ma ei saagi väga sotti, kas autor mõtles seda tõsimeeli või mitte? Eestikeelne Vikipeedia on ju täiesti olemas ja sama hästi võiks kultuuri säilitamise nimel Encyclopedia Britannicat tõlkida. Kõigi maade entsüklopeediate tõlkimine ka ei aita kultuuri säilitada kui selle kultuuri kandjad vahepeal sujuvalt välja surevad... Heakene küll. Suurem osa jutust on klienditeenindaja ja kliendi omavaheline vestlus. Repliik siis selle kohta, et asuski vend tööle ja siis tuleb lõpp kätte. Eriti midagi ei toimugi.

Pole nagu suurem asi.

Kui minna ajalukku, siis sellised inimesed nagu antud loo peategelane, on reaalselt täiesti eksisteerinud - need olid mungad, kes enne trükikunsti leiutamist kloostrikambrikestes tolleaegseid raamatuid käsitsi ümber kirjutasid. Paraku ei tea me neist ühegi nime, sest sellelaadilisi pingutusi lihtsalt ei väärtustata. Vikipeediat ei hakka keegi selle marginaalsesse keelde tõlkinud isiku järgi Taivopeediaks ümber nimetama, küll aga oskab iga põhihariduse saanud inimene öelda, kes oli Johann Gutenberg.

Siit siis ka soovitus käesoleva loo autorile - mõtle suurelt. Kui sul on aega laialt käes ja kogu maailma informatsioon, siis tule välja vähemalt vähiravimiga või millegi muu olulisega, mis muudaks maailma. Kui suurelt mõelda ei oska, siis mõtle väiklaselt, kohe päris väiklaselt. Sellest, kuidas oma närvidelekäiv naaber või suurustlev sõber ükskord ometi paika panna. Sest sellega suudab igaüks samastuda. Aga ära mõtle nagu kuivik. Kuiviku mõtted ei lähe kellelegi korda.