Teatud tingimuste ja asjaolude kokkulangemisel saavad mõned inimesed rännata paralleelmailmatesse, mis reeglina tunuduvalt erinevad meie omast. Selline on ka peakangelane Artjom, kellele on määratud pikad rännakud nendes maailmates, ja igalpool on ta suurte muutuste põhjuseks. Antud romaanis satub Artjom maailma, mis on kaetud hiigelpuudega, hiigelokstel on teed, külad jne. Ühiskond on küllaltki primitiivne ja absurdne, omamoodi paroodia nõukogude ühiskonnale. Käimas on sõda kahe usulahu vahel, kus kummalgi poolel on Timofei Pühad Kirjad, ja kumbki pool väidab, et teise omad on võltsing. Kirjad ise, samuti tähtsad asjaajamised, on Õiges Keeles, milles Artjom tunneb ära oma emakeele. Peagi tuleb Artjomil hakata muretsema oma elu pärast ning lõpuks ka osa võtta mainitud sõjast... Raamat on kirjutatud paraja huumori ja irooniaga, mulle meeldis ka keele kästilus.