Järg Gromovi kolme aasta tagusele romaanile “Tõsjatsa i odin den”.
Sündmustik algab sealt kus eelmine osa lõppes: Tim istub tulnukate laevas ja mängib sealse “kahe skeletilisega” noaloopimist, samal ajal toimub maal paaniline ettevalmistus “viimsepäeva” saabumiseks. Ühel hetkel õnnestub Timil tulnukale selgeks teha, et inimkond väärib võimalust oma tulevikku ise otsustada ning tulnukas otsustab ta koju saata... Sealt hakkavad arenema põhilised sündmused.
Väga hea järg, väga heale teosele. Selles teoses kirjutab Gromov natuke lahti eelmise teose tagamaid ja seletab antud maailma toimimist. Kui vahepeal hakkas mulle tunduma, et romaan jõuab rahulikult õnneliku lõpuni, siis tegemist ei oleks Gromoviga, kui tal lõpuks midagi tõeliselt löövat varuks ei oleks.