Jutt karvastest ja kirvestega koopainimestest. Ja veel milline jutt! Mmm..
Lugu algab sellega, et sörgivad mööda soo äärt sugukonna luurajad - kogenud Kytt ja yks niisama nolk. Kasvab pisut - saab sõdalaseks, mõtleb Kytt. Pealikuks aga mitte kunagi. Pealikuks saab Kytt ise. Kytt on sugukonna kõige tugevam. Vana pealik aga jääb yha nõrgemaks. Kytt ei tapa vana pealikut, tolle tarkusest võib abi olla. Nii mõtleb Kytt.
Pärast mõningaid sekeldusi mutta vajunud mammutitega pöörduvad luurajad laagriplatsi poole tagasi. Äkitsi märkavad, et neile jookseb järele miski sasitud olemise ja ysna nälginud naisterahvas. Meessoost võõras saaks sellises olukorras kohe kirvest. Naisterahval aga toidab Kytt kõhu täis ja tarvitab siis selleks milleks naisterahvaid ikka. Too punnib kyll alguses miskipärast vastu aga pärast rahuneb. Seletab kyll ainult midagi oma arusaamatus keeles..
Tõsihea ja võimsa lõpuga lugu. Thanks Jyrkale et ta siin seda autorit reklaamis!