Aleksandr Gromovi jutt «Счастливая звезда Агафокла-младшего» on tase! Algab kohe normaalselt peale... pannakse aeg paika, et Claudiuse 12. valitsemisaasta jne. Endisel kaupmehel ja jutu nimitegelasel on kehvasti läinud ning temast on ori saanud... tegelikult on tal üsna vedanud ja ta on ori mingi patriitsi villas, kuid ta ise pole oma õnnest veel aru saanud. Patriitsi poolsõbra/poolkliendi anaalsed kalduvused pole orjale meeltmööda ning ta «sõidab perverdile lõuga»... loo «õnnelik» jätk on sattumine galeerile.
Imperaator Claudius on otsustanud helde žesti teha ning korraldab vanade galeeridega miskil järvel vaatemängulise merelahingu. Sõduriteks gladiaatorid, sõudjateks orjad... vaat sellisele galeerile siis loo nimitegelane satubki...
Misasi see pealkirjas mainitud õnnetäht on, see jääb nendele avastamiseks, kes seda juttu lugeda suvatsevad. Mina soovitan! Igatahes!!!
Esmatrükk ajakirjas «Jesli» kandis pealkirja «Счастливая звезда» ning omas ka kärpeid... näiteks puudus sealt kõik pederastiaga seonduv.
Jutt eeldab mõningast kursisolekut ajalooga... ei ole hullu, kui ei tea, aga lisakaifi annab elementaarne ajaloo tundmine küll. Ühte klassikalist nõukogude anekdooti, mis lõpeb sõnadega: «Hoia kaamelit!»... seda anekdooti tuleb kah teada!!! Omaette väärtus on see druiidist galeeriori, kes tulevikku teab.
Lõbus ja miskitpidi neetult hea lugu, mille lugemine eeldab mõningase koguse ajude olemasolu.