Äsja kirjastuselt " Fantaasia" sarjas " Klassikalisi seiklusjutte" ilmunud värske maakeelse Doyle`i ulmejuttude kogu " Suur Keinplatzi eksperiment" ava- ja nimilugu. Humoorika loo peategelaseks on hüpnoosi, hingede rändamise ja muu sarnasega tegelev saksa teadlane, kes kasutab katsejänesena oma tütresse armunud lakkekrantsist tudengit. Eksperimendi käigus vahetavad teadlase ja tudengi hinged eksikombel kehad. Kumbki ei tunneta kohe muutust ja palju jama tuleb sellest mõlemale.
Lugu põhineb situatsioonikoomikal, mis on võrdlemisi hästi välja kukkunud. Ma ei suuda panna kõrgeimast madalamat hinnet loole, mis ajas mind päris korralikult naerma, samas kui nii mõnigi huumoriotstarbel kirjutatud romaan seda õieti ei suuda. Muinasjutte meenutav lõpplõik näis algul trafaretsena, ent mine tea-võib-olla ta just sobibki sellisele meelelahutuslikule loole.