Kunagi sattus mulle kätte üks soomekeelne noortealbum, seal oli ka rohkete värviillustratsioonidega avaldatud seesama Arthur Conan Doyle`i õudusjutt. Et ma ise soome keelt ei loe, siis painasin ma oma tuttavaid soome keele oskajaid, et nad jutu läbi loeksid ja mulle ümber jutustaksid... seda tehtigi, olin sillas.
Hiljem sattus jutt ka vene keeles kätte ning lugedes oli see niisama he kui ümberjutustust kuulates!
Nüüd siis lugesin jutu ka maakeeles läbi – võrratu lugu Sherlock Holmesi loojalt, suisa holmesliku pinge ja meeleoluga.
Lühidalt ehe õudus klassikalises vormis, mida iga õudusjuttudesse normaalselt suhtuv fänn peaks lugema!
Veel üks tipplugu antoloogiast «Öised külalised»!