Ulmekirjanduse BAAS - Aleksandr Beljajev

Arvustused (19)

11.08.1997, kell 00:26

Isiklikult mulle meeldib seniloetud kuuest Beljajevi romaanist «Maailmavalitseja» kõige rohkem.

Siin on pisut vähem seda (odavat) sentimentaalsust, mis mind natuke Ihtüandri loos häirib. Muidugi on ka see romaan oma vormilt sihuke salongiulme.

Eks ta ole sihuke oma aja produkt, raadio ja tema imed. Aga mulle meeldib just romaani lõpp, iseäranis kohtumine sellel troopilisel saarel.

See on tõesti üks AB kirjandusliku loome kõrgpunkte, mis täielikult ellimineerib eelneva pisut punase pinkertoni laadis (banaalse) kriminaalintriigi.

Soovitaksin lugeda eelarvamustevabal ning klassikahuvilisel fännil.

Teksti loeti eesti keeles

Pronto

13.08.1997, kell 19:49

Erakordselt mõjuv raamat, kirjutatud tõeliselt stiilselt. Kui keegi peaks süüdistama seda raamatut pisut punases alatoonis, siis tasub arvestada aastat, mil see raamat on kirjutatud ing selline õhkkond kuulub selle ajastu juurde (pealegi, kes ei taha teistest süsteemidest aru saada, see ei peaks üldse ulmekirjandust lugema). Raamatus pole laskutud liigsetesse pisiasjadesse mis pahatihti jutustuse ebausutavaks muudab ning on pandud rohkem rõhku filosoofilistele probleemidele ning ühiskondlikele vaatenurkadele. See raamat pani mind ennastki mõtlema, mis oleks siis kui ma ise leiutaksin masina, millega ma saaksin inimesi mõjutada ja kas ma kasutaksin seda headeks või halbadeks eesmärkideks?

Teksti loeti eesti keeles

Killu

17.11.1997, kell 16:31

Seda lugesin naudinguga ja votan nyydki monikord katte, et moned kohad labi lugeda. Just need kus kirjeldatakse peategelase katseid ymbrusega:) Kahju ainult, et tolleaegne yhiskond ei lubanud Beljajevil raamatut usutavalt lopetada. Teisest kyljest jatab ta muidugi lugejale palju voimalusi motelda, mis oleks voinud juhtuda... Yks Beljajevi parimaid, kuigi, minu arvates, leidub Professor Doueli Peas rohkem yksikuid m6tlemapanevaid kohti.... Seet6ttu hindan toda ka rohkem... Siin tuleb vahetevahel sisu liiga esile, seal toda nagu polegi :) Aga karakterid on Maailmavalitsejas paremad, lausa meeldivad, ehkki muutumatud. Liiga muutumatud...

Teksti loeti eesti keeles

Targo Tennisberg

17.11.1997, kell 16:56

Laur Salundi

24.11.1997, kell 12:12

Vaatamata mitmetele hoiatustele (jama, üle kahe ei annaks, jne), võtsin ta siiski kätte ja lugesin läbi. Meeldis. Algus jättis natuke nadima mulje, aga edasine kompenseeris selle täielikult. Õnneks sellist jauramist ei toimunud, et nää, nüüd toome moskvast teadlase ja siis on kõigil teil selle teadusega lõpp. Paha onu (Stirner) sai lõpuks ise aru, et oli omale liiga suure koorma võtnud ja lõpetas (suhteliselt) rahulikult oma tegevuse ise. Lintshima ka teda ei hakatud ja tore ongi. Geniaalne sell ju tegelikult, kui nii võtta. Lõpp on muidugi jälle selline tüüpiline , või vähemalt see lahendus, mis sealt paistab. Et kui ikka natuke pahasti mõtled, siis natike kiiritamist ja ongi jälle üks kuulelik ühiskonnaliige juures. Muidu polnud midagi viga.

Teksti loeti eesti keeles

Tundmatu Arvustaja

5.12.1997, kell 00:01

X-kiired ja gammakiired, raadiokiired ja soojuskiired. Surmakiired. Kiired, mille abil võib näha läbi udu, läbi kehade, vestelda inimesega teisel poolkeral. Kiired, mille abil saab tappa. Möödunud sajandi lõpp ja meie sajandi kaks esimest kümnendit olid rikkad igasugu uute kiirte poolest! Miks mitte tehniline imevigur, mis võimaldaks mingite kiirte abil inimeste mõtteid soovitud suunda keerata? Konkreetselt raamatu kohta ütlen vaid, et tegemist on krestomaatilise ajukontrolli looga. Fooni äranäitamiseks meenutan, et fantaasiad pole alati kaugel tegelikkusest. 20.ndate lõpul ja 30.ndatel uuriti Liidus, Saksamaal ja USAs väga aktiivselt elektromagnet- ja mehaaniliste võnkumiste toimet inimese ja teiste kõrgemate loomade ajutegevusele. Osutus, et mõtte- kujundeid arusaadaval kujul edastada ei õnnestu - liiga individuaalne on iga inimese aju ehitus (kordumatum, kui sõrmejäljed). Küll aga osutus võimaliikuks kutsuda esile emotsioone: hirmu, agressiooni, mõnutunnet... Nii et Maailmavalitseja asemel Tuldkandvad Loojad? Miks ma seda selle loo juures meenutan? Lugesin suhteliselt hiljuti kuskilt, et "Maailmavalitseja" valmis tellimustööna desokampaanias, mille eesmärgiks oli maskeerida uurimistööde tegelikku suunda. Liiga ilus, et olla tõsi?

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

9.04.1998, kell 15:19

Haakub Strugatskite "Asustatud saarega" -- selles teoses üritati just selliste vahenditega, millest Taivo Rist rääkis, ühiskonda kindlustada. Kui kõrvale jätta nõukogulik retoorika, siis kahtlemata hea teos ning IMHO tugevam kui "Amfiibinimene".

Teksti loeti eesti keeles

Trekkie

24.04.1998, kell 17:34

Jaanus Trolla

23.11.1998, kell 19:27

Mis sa ikke teed kui miskit tõesti SUURT avastad, tahad ikka enda kasuks rakendada. Stirner seda ju tegigi, kuid mitte sellel kõige õigemal moel.Kohustuslik lõpp mõjub absurdselt koomiliselt, nõukogude inimesed - üliinimesed. Heheee.

Teksti loeti eesti keeles

Rauli Rajande

5.03.1999, kell 21:44

Taivo Rist

16.11.1999, kell 20:42

Raamat näitab, mis saab, kui masside alateadvuse mõjutamise vahend satub halva inimese kätte. Aga kui satuks heade kätte?

Ma loen suureks plussiks, et raamat lõpeb kommunistliku korraga. Kui valitsustel oleks selline masin, lõpeks vist asi nii, et igal hommikul saaksid kõik inimesed viis minutit ajupesu ja oleksid valitsusele lojaalsed kogu päeva. Poleks kuritegevust, revolutsioone ja mässe. See võimaldaks kaotada vanglad ja politsei. Teisalt poleks vaja valimisi, sest kõik armastaksid valitsust. Oleksid ainult miljonid ustavad partei sõdurid. Nii muutuks kommunistlik kord tõhusamaks kapitalistlikust. Eeldatavasti suureneks valitsuse kontroll inimeste eraelu üle piiramatult. Inimesed muutuksid kaugjuhitavateks robotiteks. Kuid sealjuures oleksid nad viimseni õnnelikud.

Masside alateadvuse mõjutamise vahendit pole veel avastatud. Kas see on hea? Raamat küll on.

Teksti loeti eesti keeles

Adrifted

23.01.2000, kell 18:09

Kui "Amfiibinimene" minult nelja sai, siis "Maailmavalitseja" on tugevam teos ning väärt paremat hinnet. Ka hästi loetav. Muidugi on tal küljes oma ajastu märgid, kuid see ainult lisab sarmi juurde.

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

24.01.2000, kell 03:07

Kõige pealt tänan jumalat, et Taivo kätte ei ole sattunud raamatus kirjeldatud jupstükki, et siis Taivo "heana" kukuks kogu maailma kah "heaks" muutma. Vaadake, härrased, sihuke arutlemine "hea" ja "kurja" üle on suht õhukesele jääle minek ja kipub alati lõppema suuremat sorti valimatute esemetega üksteise suunas lahmimisega (nagu ju tegelt ka "MV" lõpu poole juhtus, kui "heale" n-liidu kodanikule tehti vihje, et ei tasu nigu igatsorti papreid kah himustada). Sestap avaldangi lihtsalt oma arvamust raamatu headusest, mis sedakorda kaunikesti positiivne on (ei ole kuigi originaalne oma arvamusega, et Ihtüandrile & kompaniile kõrvad pikalt ette teeb). Nojah, on küll hea ja seda ka tänapäeval ja eriti täna.

Teksti loeti eesti keeles

Saara

5.06.2000, kell 19:46

"Asustatud saare" moodi on ta nüüd tõesti. Ja muidugi täiesti oma ajastu raamat, aga sellisena üldsegi mitte nii paha kui võiks olla.

Teksti loeti eesti keeles

Enn Hunt

14.08.2000, kell 14:49

kas nõukogude romaanidel ei võiks mõnelgi olla häppi-end?

Teksti loeti eesti keeles

Krister Haav

8.09.2000, kell 18:21

Ats Miller

18.01.2001, kell 18:55

Beljajev oskab kirjutada. Ma ei ole raamatust vasikavaimustuses, ent see meeldib mulle. Ometi ei saa ma sellele kaugelti kõrgeimat hinnet panna, sest ma ei usu sõnagi sellest, mis toimub, ei uskunud juba veerand sajandit tagasi. Kurat, leia omale paar head sõpra, alati leiab plika, kes sind päriselt armastab. Aga kui ei leia - no siis pole sa lihtsalt maailmavalitsejaks sündinud, kaugeltki ei kvalifitseeru, ja ära virise.

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

29.08.2005, kell 18:35

Millegipärast polnud see lugu mul lapsepõlvest sugugi nii hästi meeles kui samade kaante vahel olev Ihtüandri (Amfiibinimese) oma. Ei jätnud ka nüüd p****ekukkund maailmavalitseja Stirneri sekeldused korraga maailma valitseda ja omale meeldivat pruuti kindlustada mingit erilist muljet. Lugeda oli ikkagi mõnus, hindeks "hea".

Teksti loeti eesti keeles

Alari Rajande

21.11.2005, kell 19:44

Aleksandr Beljajev

16.03.1884-6.01.1942

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksandr Beljajev ·

Lisavahendid:

Aleksandr Beljajev

16.03.1884-6.01.1942

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Aleksandr Beljajev ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: