Ühe söetöösturi juurde tuleb mingi tegelane ja hakkab pakkuma oma ideed. Idee on julge: majanduskriiside ajal tuleb liigsed töölised anabioosi panna ning tänu sellele väheneb igasugune revolutsioonide oht jne.
Projekt läheb käima üsna raskelt ning alguses on suht võimatu leida «katseloomi» demonstratsioonkülmutuseks. Lõpuks nad tulevad: põdur astronoom ning kerglane poeet. Näidisanabioos õnnestub ning äri läheb käima... ka töötuid töölisi hakatakse külmutama.
Jutu viimaste peatükkide tegevus jõuab välja 1998(!!!) aasta augustisse.
Väga hea lugu!!! Meeldib kuidas Beljajev kirjutab: tegevus kandub sujuvalt ühelt isiskult teisele, vastavalt sellele, kelle silme läbi on obligatoorseim sündmusi näidata. Ning hoolimata teatud revolutsioonihõngulisusest on jutt inimlikult ja sotsiaalselt usutav... ka tänapäeval!
Kes, vene keeles loeb... see lugegu KINDLASTI!!!