(jutt aastast 1958)
Lugu mingist fotograafist, kel on oskusi pidevalt kõikvõimalikesse sekeldustesse sattuda. Ühel ilusal päeval peab fotograaf pildistama mingit rahatuusa (otsesõnu öeldes on tegu legaliseerunud gängsteriga) ning fotosessiooni järel – kui päevapiltnik piki rahajõmmi aeda oma autoni loivab – puhub tuul üle aia kahekümnedollarilise, siis veel ühe ja veel ühe jne. Fotograaf krabab need kupüürid kõik tasku ning annab kiirelt gaasi. Rahulikumas kohas avastab ta et ühel rahatähel on vars küljes (noh, nagu õunal või)... ja lühikese mõttetöö tulemusena taipab fotograaf, et magnaadil on aias rahapuu...
Jutu põhilised miinused on just fotograafi isikus, kes IMHO teeb ilmselt oma ajule ebajõukohast mõttetööd ning jõuab liigagi kähku õigete järeldsuteni. Ka häiris totakalt plakatlik rahajõmmide kirumine ning fotograafi ja tema kallima skautlik/gaidilik luuremängulembus. Ka tulnukate liin oli kuidagi vildakas. Üleüldse tundub see jutt kuidagi toores olevat.
Võimalik, et kui maailm oleks pisut uudsem olnud, siis oleks võibolla ka jutu suhtes leebem... aga see kõik on kümnetes Clifford D. Simaki juttudes hulga paremal kujul juba olemas. Oli enne selle jutu ilmumist ja oli ka hiljem... lihtsalt Meistri hallivõitu argipäevatoodang!