Butafooria, mis teeb "A Choice of Gods`ist" üle keskmise romaani, on ka siin olemas - robotid, kosmosekülalised, Galaktika keskmes paiknev ülimõistus jne. Paraku on aga varasema romaani mõningate huvitavate ideede asemel hunnik jaburdusi. Seda alates ülemaailmsest tehnoloogiast loobumisest ja 1500 aastast vibu ja noolega jahi pidamisest (isegi ammu peale keegi ei tulnud) ja lõpetades roboti määrdeainena karuõli kasutamisega (sic, küttiski teine karusid ja tegi neist endale "õli"). Tükk aega ülistatakse salapärast ja ülivinget materjali, millest on robotite ajukarbid tehtud ja mis ei roosteta, idane ega mädane samal ajal kui robotite kehad ilma karuõlita läbi roostetavad. Ma julgen arvata, et selline ülivinge ja kõrgtehnoloogiline materjal on roostevaba teras, mis 1977. aastal täitsa juba olemas oli. Lugu ise on ka selline punnitatud quest.
Kui Simak tahtis, võis ta toota superheda kirjandust, teinekord aga lirtsas ikka täiega virtsa.