Kasutajainfo

Clifford D. Simak

03.08.1904–25.04.1988

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Clifford D. Simak ·

Cemetery World

(romaan aastast 1973)

ajakirjapublikatsioon: «Analog Science Fiction—Science Fact» 1972; november - 1973; jaanuar
Tekst leidub kogumikes:
  • Orpheuse Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
1
2
1
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (4)

Saabub Maale üks tegelane nimega Fletcher Carson, looma kompositsiooni (mingi uudne kunstivorm, mis peaks mõjutama inimese kõiki meeli). Mingil hetkel inimkonna ajaloos on Maa tuumasõjas praktiliselt hävinenud. Hiljem hakkas firma nimega "Emake-Maa Inc." maale suurt surnuaeda rajama. Nende kõrvalteenistuseks on palverännakute korraldamine inimkonna iidsesse koju . Kohapeal satub Fletcher konflikti "Emake-Maa Inc." kohaliku osakonna ülemusega ja kogu järgneva raamatu jooksul põgeneb ta koos oma kaaslastega (üks iidne robot, üks kompositsiooni loov robot ja maale tuumasõja eelset aaret otsima tulnud naine) selle ülemuse kättemaksu eest.

Enamus raamatust oli loetav, kuigi raske oli aru saada, mida selle kõigega öelda tahetakse. Tegelased on kergelt öeldes imelikud, samuti ka see kuidas asjad raamatu lõpus kokku võetakse ja ära lahendatakse. No ei meeldi mulle deus ex machina lahendused (seekord ajarännakute abil saavutatuna)

Teksti loeti vene keeles

Tegevus toimub kauges tulevikus, mil viimasest suurest sõjast Maal on möödunud 10 000 aastat, inimkond on rännanud kaugele planeetidele ning Maa on muudetud kalmistuks. Kalmistut haldab suurkorporatsioon ning sinna maetud saamine on äärmiselt kulukas ent prestii˛ikas ettevõtmine. Kalmistu on tõsi küll ainult teatud osa Maast (kunagises Ameerikas), ülejäänu on suletud territoorium. Romaani peategelane on kunstnik Fletcher Carson, kes kahe roboti saatel rändab Maale, et seal komponeerida inimkonna algkodust inspireeritud muusikat. Komponeerib õigupoolest vastav robot, teine robot on Carsonil sõbra, teenri ja turvamehe eest. Too on ühtlasi ka Maal „sündinud”, ning tema huvi Maa vastu on tingitud sentimentaalsusest, koduigatsusest. Kohapeal lisandub seltskonnale veel kena noor naisterahvas, kes otsib Maalt aaret, mille sinna olevat peitnud ajarännutehnikat vallanud tulnukad, kes on iidsetest aegadest saati Maal viibinud vaatlejatena.

Maal selgub, et kalmistut haldav korporatsioon Mother Earth ei ole väga huvitatud palverändurite luusimisest palveränduritele mitte mõeldud territooriumil, nii et Carsoni üritatakse igati takistada. Suurem osa romaanist on Carsoni ja Co seiklused väljapool kalmistut, mis on kõik seotud teose pealiiniga, st Anachroneni tulnukate missiooni saladuste avastamisega. Romaani lõpplahendus teeb sellest üsna mõnusa ajarännu teemalise loo.

Simaki menu ja põhiväärtused pole minu meelest mitte seotud (niivõrd) oluliste teadusulme alaste ideede või tegelikult üldse oluliste ulmeideede (edasi)arendamisega. Simak polnud ka visjonäär, ta ei kirjelda reeglina tulevikumaailma kuigi detailselt, ei spekuleeri ühiskonnamudelitega; ei pajata tehnilistest üksikasjadest. Samas on tema ulmebutafooria arsenal ju üsna kirju – tulnukad, ajaränd, sümpaatsed ja tundelised robotid, ning sotsiaalkriitilisi teemasid jagub tema loomingusse hulgi. Simaki võlu peitub suuresti tema tegelastes, kes tal õnnestus luua vaid paari visandliku joonega ja kes sedamaid lugeja jaoks elustuvad. Ka selles romaanis kohtame igati vahvaid ja saimaklikke tegelasi: rauast hunti (kes käitub koerana), kahte nukrutsevat ja töötut sõjamasinat, salapärast Census-takerit, Carsoni robot-abilisi. Lõpulahenduses pole mingit deus ex machinat, kõik kokkupõimitavad motiivid on algusest peale romaanis olemas ja nagu ˛anriromaanides ikka peab ju midagi kuni lõpuni pisut varjatuks jääma. Mõistagi on siin veel mitmeid motiive, mida me ka muudest Simaki romaanidest leiame, pesukaru tõsi küll, sedapuhku mitte. Vahest rohkem tavapärasest on tunda (tuuma)sõja hirmu. Üsnagi korralik „viis”.

Teksti loeti inglise keeles

Olen lugenud Simaki teoseid ainult eestikeelses tõlkes ja mulle tundub, et mida rohkem ta erinevaid raamatuid lugeda, seda veidrama mulje ta autorina jätab. Kui tema Nõukogude ajal tõlgitud teosed liigitusid pigem lihtsakoelisemaks, ent oma pastoraalse stiili tõttu omanäoliseks teaduslikuks fantastikaks (erandiks siinkohal fantasyelementidega "Härjapõlvlaste kaitseala") ja "Linn" oli seevastu üsna keerukas filosoofiline ulmeromaan, siis viimastel aastatel Fantaasia poolt tõlgetena avaldatud romaanides lööb välja mingi kummaline hämar-müstiline element, mis seguneb teaduslik-fantastilise taustmaailmaga. See tõdemus kehtib nii "Jumalate valiku", "Mängude ajas" kui ka käesoleva romaani kohta, mida vast päris žanripuhtaks teaduslikuks fantastikaks lugeda ei saagi - viirastustena tuntud eluvormide olemasolule polnud vähimatki (näiv)teaduslikku põhjendust antud. 
Ühelt poolt on "Kalmistumaailm" riietatud justkui klassikalise ulmepõnevikku kuube, kus peakangelane püüab nurjata suurkorporatsiooni kosmilist vandenõu ja selle seikluse käigus endale ka veetleva kaaslanna leiab. On natuke märulit ja vägivalda sisaldavaid stseene, ent kõik see on kuidagi pehmelt-sõbralikult kirja pandud. Samas domineerib mingi kummaline müstiline või religioosne õhustik, mida võimendavad Simakile omased (ilmselgelt tema koduosariigist Wisconsinist inspireeritud) looduskirjeldused ja tuleviku veider arhailisus - mööduda võib kasvõi 10 000 aastat, ent elu Maal on ikka mingitpidi sarnane sellega, milline see võis olla autori lapsepõlves (20. sajandi algusaastatel) mõnes USA kolkaosariigis. Viimane detail avaldub hästi stseenis, kus tuhandeid aastaid minevikku sattunud tegelased tuvastavad neid ümbritseva ajastu puulehtede radioaktiivsusest mõjutatud värvuse ja kahepäise mutandi laiba avastamise läbi - muidu näeb isegi leitud taluhoone sisustus oma inventariga täpselt samasugune välja, ei mingit tehnoloogilist vahet. 
Aga halb raamat "Kalmistumaailm" sugugi ei olnud, lihtsalt väga omanäoline ja erinev sellest Simakist, keda kunagi tundma õppisin. Eks ole ka loogiline, et müstilis-religioosse elemendiga teoste tõlkimist ja avaldamist Nõukogude ajal välditi ning autorist jäi natuke teistsugune mulje. 
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: september 2024
august 2024
juuli 2024
juuni 2024
mai 2024
aprill 2024

Autorite sildid: