Jutu peategelaseks on järjekordne ameerika kolkafarmer, kes sedapuhku leiab metsast sarapuuvõsast miski suure linnupuurilaadse asjanduse. Sealsamas maas vedeleb ka kummaline olend. Farmer viib olendi enda majja ning saab aru, et olend on ilmselt tõbine... kutsub tollele arsti, aga arst ei oska miskit peale hakata. Arst ütleb ka, et tema küll ei tea, et mis või kes antud olend on, aga mainib, et teadlased võiksid huvitatud olla...
Olend sureb ning farmer matab ta maha. Kuna arsti lause teadlaste huvist pole farmerile meelepärane, siis teeb ta haua silmapaistmatuks. Tassib ka selle kummalise asjanduse metsast kuuri peitu...
Mingi aja pärast aga kasvab matmispaigast üles tundmatu taim... ning ei lähegi palju aega mööda, kui kummaline olend täie tervise juures farmeri uksest sisse astub.
Pikapeale sujub ka mõistmine ning tulnukas (seda ta ju oli) palub farmerilt abi oma lennuaparaadi remontimisel... mingil hetkel selgub, et farmerilt nõutakse märksa enamat kui abi... farmer peaks ohverdama kõik oma säästud, kogu oma hõbeda...
Ilus ja inimlik jutt, millele ma kuidagi alla viie ei soovi panna. Tundub, et see jutt on ka teistele muljet avaldanud... sest Urmas Alase jutt «Sõber» on antud loo ilmne (alateadlik?) plagiaat!