Kui ei oleks lapsepõlvest pärit teatavat austust Simaki suhtes, siis üle kahe hindeks ei paneks. Tegemist on pesuehtsa muinasjutuga kasina aruga vaeslapsest kes omab südametuid kasuvanemaid. Kui seda jutustust veidi lastepärasemaks teha, siis jääks vist tegevusest puudu ning kogu lugu saaks enne otsa, kui kuulav mudilane juttu sisse elada jõuaks... Lõpp on autorile omaselt südamlik ja see on ka kõik.