Kunstnik David Latimer satub yhest vanast majast v2ljudes mingisse uude maailma. Tagasi majja minnes leiab ta ees kaheksaliikmelise seltskonna, kes ootavad teda. Nad k9ik tegelevad kunstidega, kes on helilooja, kes luuletaja jne. Nad ise on samamoodi sinna maailma sattunud, ega tea sellest midagi.
Siis yhel 9htul jalutadest kukub Latimer m2est alla, ning satub silmitsi saurusega. Samuti pole enam vana maja m2e otsas, vaid 30.-ne kordne pilvel9hkuja. Ta saab teada, et ta pole mitte ajas r2nnanud, vaid lihtsalt astunud j2rgmisesse paralleelmaailma. Ning see maja on paralleelmaailmate uurijate peakorter.
Latimer saab teada, miks teda saadeti sellesse vanasse majja. Nimelt kogutakse sinna intelligente, kelle t99d v9ivad k9igutada praegust majandusstruktuuri(suuri korporatsioone ja monopole), ehk siis see on selline oman2oline vangla. Samuti saab ta teada, et ta poleks pidanud sinna sattuma, tegu oli lihtsalt arvutusveaga.
Tegu on ypriski laheda lugemisega, kuigi vahepeal paistab lugu natuke venivat. Teoses kritiseeritakse ka k9vasti praeguseid suurkorporatsioone ja monopole.