Kasutajainfo

Abram Palei

23.02.1893-11.01.1995

Teosed

· Abram Palei ·

V prostor planetnõi

(romaan aastast 1968)

eesti keeles: «Planeediavarusse», Tallinn «Eesti Raamat» 1971

Hinne
Hindajaid
0
1
0
8
5
Keskmine hinne
1.786
Arvustused (14)

Mida siis selle jutukese kohta öelda on. Mitte midagi head. Mis sellest et see punane teos on pistetud sellisesse ülemaailmsesse rüüsse, see ei parandanud midagi. Kui ikka on niru teos siis ei ole midagi teha, olgu tegelased kasvõi mingid prantslased. Mida siis ikka öelda. Täieline tüüpiline punane teos. Kui ikka kusagile tagumiku maha toetad siis see saagu sinu omaks. Olgu see kasvõi mingi teine planeet (Veenus). Ja kui keegi veel tahab kahelda, kas on ikka õige see teiste planeetide alistamine, siis istutakse talle kohe julmalt pähe. Tüüpiline nõukogulik suhtumine. See paistab umbes sedasi et lähen kellegi juurde koju ja hakkan seda omaenda tahtmise järgi ümber kujundama kohe. Et raamatus oleks kusagil mujal midagi loetavat, ei. Seda ei ole seal mitte kõige vähematki. Ei kirjanduslikust ega sisulisest seisukohast vaadates. Ühe on see lugu nüüd küll ausalt ära teeninud. Vesi peale sellele loole. ärge lugege kui võimalik on. Eeeee. Tegelikult lugege ikka, saate teada, millest te targa peaga ilma oleks jäänud.
Teksti loeti eesti keeles

Soovitan seda romaani mitte lugeda, aga siiski annan talle kahe. Ka negatiivne kogemus on kogemus!

Nikolai Lukini «Leiutise saatus» oli ikka sedavõrd ilge lugu, et selle valguses saab Maailma Vanima Elava Ulmekirjaniku romaan siiski hindeks 2. Kuigi, kui hakata mõtlema, et selle ilguse esmatrüki aastaks oli 1968...

Päästab just mingigi kirjanduslik tase ja lame eksootika.

Tõtt öelda on seda romaani kõige paremini iseloomustanud Naatan Kvark ajakirjast «Horisont»:
«...kus kangelased Brjussovi värsse tsiteerides kangelaslikult loodust (sedapuhku Veenuse oma) alistavad. Ent tegelaste stiil ja kõne. Kui nad just ei vahuta õõnsast pateetikast, siis peavad nad üksteisele populaarteaduslikke loenguid meie raadio lastesaadete tasemel.»
Ausõna, ma tsiteerin seda peast... sedavõrd hästi ja säravalt on öeldud niivõrd halva ja halli raamatu kohta.

Antud raamatu puhul huvitab mind iseäranis, kelle otsusel see eesti keeles ilmus. See romaan on üks sihukesi, mille avaldamisel maakeeles pole mingeid õigustusi. 1968. aasta vene nõukogude ulmest oleks olnud võtta kümmekond paremat romaani, isegi kui need oleks pidanud olema sama punased ja keskpärased.

Kes otsustas avaldamise?

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Ühinen Jürka küsimusega: tõepoolest, kes?! Meenutan pingsalt seda raamatut, kuid peale seente (?) ja selle, et tegevus toimus Veenusel, muud eriti meenugi. Võib-olla, et seda lihtsalt polnudki?!
Teksti loeti eesti keeles

Hee, peale seente ja Veenuse tuleb minul sellest raamatust veel tervelt kaks asja meelde: esiteks miski kaval meditsiiniline tehnoloogia, mille abil vapratel nõukogude kosmonautidel ärarebitud või lömastatud jäsemeid sai kylge tagasi kavatada ja teiseks suht. kesised illustratsioonid. Yle kahe see raamat jah kuidagi välja ei venita.
Teksti loeti eesti keeles

Nii armas ühiskond oli. Lausa lust oleks niisuguses elada. Sellepärast raamat vist üldse hindamisväärt ongi :-). Rahulik oli lugeda, aeg-ajalt oli sündmusi... Olen lugenud niisugust, kus tegelased olid sarnased, aga ühiskonda peaaegu et polnud, sündmustest rääkimata. "Kuum maa" vist oli tolle nimi. See on igastahes märksa parem. Tõeline pisut alla keskpärase nõukogude kirjutis
Teksti loeti eesti keeles

Ei mingit pinget, nõrgalt esiletoodud karakterid, pluss kõik see, mida eelkõnelejad juba öelnud on. Läila nagu kreemikook sefiiriga. Roosa sefiiriga.
Teksti loeti eesti keeles

Ei no on ikka ropp raamat kyll. Ysna harva on siuke lugu, et ma pean ennast SUNDIMA lugema asi lõpuni. Ma ei tea, miks ma seda tegin kyllap vist kohusetundest või sarnasest. No kurrrat, pole mina kunagi armastand suhtumist, et mis susi käes see susi kõhus ja susi oma. See õnnetu raamat oli aga seda suhtumist täpselt täis. Ja see ühiskond.... Et kõik on nii head, et sydame ajab pahaks. Oleks olemas väiksem hinne kui yx, siis annaks selle.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks pole raamat enam tükk aega kätte sattunud, aga kunagi jättis hea mulje. Kui uuesti läbi loen võib-olla muudan hinnet ja arvustust - seniks neli.
Teksti loeti eesti keeles

Ei ole autori surma-aastapäeval ehk kõige kohasem meenutus, aga - üks jälgimaid ulmeraamatuid, mida olen elus lugenud.
Teksti loeti eesti keeles

Erimärkus Raul Rajandele - sa ei tea, millest sa ilma oled jäänud! Mina proovisin, ausõna. Siiamaale on oksemaitse suus. Kuidas keegi on suutnud raamatule "2"e panna? See on teenimatult kõrge hinne! Jah, olid mingid liikuvad seened ja jäsemete kasvatamise tehnoloogia. Aga kogu see tekst - kogu raamat üks tühja tünni tagumine, sekka punast saepuru. Ilgus kuubis. Öäk.
Teksti loeti eesti keeles

Masendav lugemine, mida isegi vaenlasele ei soovitaks. Ise võtsin kätte ainult seetõttu, et Ivan Jefremovi kirjutatud eessõna oli sümpaatne.
Hindeks saab ühe, kuna veel madalamat hinnet ei ole...
Teksti loeti eesti keeles

See vana kuuekümnendate romaan
veidi naivistlik ju tundus ta,
kuid see õpetas meid tulevikust unistama.

Laura "Võid kindel olla"

Ma ei saa päriselt aru neist, kes sellele raamatule ühe on pannud. Muidugi, seal on palju vigu, mida juba esimest korda lugedes märkasin, kõik tegelased on lamedad, palju kohti korralikult läbi mõtlemata. Raamat vajanuks korralikku toimetajat. Kuid see raamat pani mind tulevikust unistama, mõtlema sellele, mis võiks olla ja mis ei saa olla, suhtuma kriitiliselt kirjasolevasse ja sellest vigu otsima. Minule oli sellest romaanist kasu.

Elus tuleb vahel julgemalt mõelda,
unistusi nagu liblikaid püüda,
et uued lootused sinuga kaasa võiks tulla.

Abram Palei on seda teinud, ta on julgemalt mõelnud, unistusi nagu liblikaid püüdnud, ja selle eest ma teda tänan. Aga liblikad on haprad ja samamoodi unistused, purunevad kergesti. Palei näitab meile oma unistuste kilde ja meie peame neist midagi arvama.

Kas samamoodi me generatsioon
tahab vallutada tähti, käia ära Kuul,
jõuda kaugemale valgest Linnuteest?

Ei, meie põlvkond tegeleb vampiiride, Cthulhu taaselustamise ja ajas rändavate sarimõrvaritega. Kuhu on jäänud helge tuleviku ootus? Seda õieti polegi, poliitikutelgi pole säravat eesmärki, mille poole püüelda. Mulle ei meenu XXI sajandi kirjandusest sellist helget utoopiat, sellise kirjutamist peetakse vist kohatuks, tulevikus ei saaks nagu midagi helget olla.

Mõtlesin vastukaaluks teistele autori sünniaastapäeval kolme panna, aga teisalt on 3 ju ikkagi rahuldav hinne, mina aga selle romaaniga rahule küll ei jäänud, nii et 2+ tundub olevat täitsa õige hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Taivo Rist ütles hästi...
Minule tundub see romaan moodsas kõnepruugis väljendatuna n.-ö. vaese mehe "Andromeeda udukoguna". Et mis saab, kui hakata utoopiat kirjutama ilma Kivrini (vabandust, Jefremovi) haritust evimata.
 
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: