Ulmekirjanduse BAAS - P. C. Jersild

Arvustused (14)

4.12.1997, kell 11:01

Lugu ühest inimajust, kes elab laboris "akvaariumis" (s.t. toitelahuses). Raamat on selle aju monoloog. Enne lugemist ei osanud sellest raamatust midagi arvata, kuid lugemine oli üllatavalt tahe tükk ning täitsa meeldis kohe. Mis seal täpselt toimub, lugege ise. Piisavalt omanäoline ja tugev teos, et maksimaalset hinnet väärida.

Teksti loeti eesti keeles

Margus Freudenthal

6.12.1997, kell 23:28

Väga hea tükk. Huvitav, kui puuriloomad oskaksid mõelda, kas nad arutaksid umbes samamoodi kui kehast eraldatud ja akvaariumi topitud aju?

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

17.12.1997, kell 21:41

Eelkõnelejad on nappide ridadega hakkama saanud, kardan, et ka mina oma standartset 1000ndet tähemärki täis ei saa. Aju akvaariumis - üsna staatiline situatsioon. Kas pole? Mäletan, et seda romaani lugedes oli kusagil iga viiekümne lehekülje järel tohutu kiusatus asi katki jätta, aga, et mul on kombeks kõik raamatud läbi lugeda, siis jõudsin lõpuni... ning asi oli seda väärt. Kui viimase lehekülje pöörasin, siis tundsin, et olen midagi eriti head läbi lugenud. Ülev ja traagiline ning samas ka üsna naeruväärne. Akvaariumis aju ja tema suhted ja suhtumine ümbritsevasse maailma ja inimestesse. Kui mu mälu mind ei peta siis sai see romaan ka mingi Põhjamaade ulmeauhinna. Tasub KINDLASTI lugeda, kuigi pole päris standartne ulmekas.

Teksti loeti eesti keeles

Keex

22.12.1997, kell 20:31

Natuke kahvatu lugu. Palju parema mulje Per Christian Jersildi kirjutamisoskusest on mulle jätnud tema mitte-sci-fi. Võlub tema lapselikkus, tema naivistlik maailmakäsitlus. Aga idee sellest ajust on küll päris andekas.

Teksti loeti eesti keeles

Ulmik

17.04.1998, kell 19:42

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

3.03.1999, kell 22:43

Jõuline grotesk ja jäljendab mulle südamelähedasi sürrealistlikke traditsioone - eriti järlesõnana kaasatud Jersildi raamatukatke, kus ta kirjeldas vanni, kus ujuvad ringi kõikvõimalikud kehaosad, alates ajudest ja lõpetades munanditega... Hästi kirjutatud ja omanäoline asi ning seejuures üks väheseid raamatuid, mis minus on suutnud kerget iiveldust tekitada...

Teksti loeti eesti keeles

Kalevipoeg

29.01.2000, kell 20:51

Jah, lugema hakates ei oleks ulmealast teost oodanud, nii et tegemist oli sisulise yllatusega. Ja pean tunnistama, et meeldiva yllatusega. Jah, kurb, et nii hea teos just sel ajal eestikeelsena trykiti. Selle sinkjas kaanekujundus ei olejust eriti lugema kutsuv. Autoril aga vaevalt et sellega midagi pistmist on.Rohkemat nagu ei teagi kirjutada - teised retsenseerijad on ju juba ette jäudnud.

Teksti loeti eesti keeles

Adrifted

29.01.2000, kell 21:12

Päris kahju hakkas sellest ajust kohe. Hinge läks.

Teksti loeti eesti keeles

Must Kass

30.04.2000, kell 04:54

No ei käinud seda vajalikku klõpsu, ei tekkinud sensawundat. Kõrvu lehvitav aju jäi ikka liiga absurdseks nähtuseks, eriti veel kui kaks sellist üksteist neuronitega kägistama hakkasid. Ja kuidas selle IQ rehkendamisega asi ikka käib, et see nii tuhandetesse tõusma kippus? Ning miks see mõttetegevuses kuidagi ei väljendunud? Melodraama ja pseudodokumentaalsuse ristand pole teab mis kadestamisväärne leiutis. Kuigi, noh, ise sellisesse purki sattuda ei tahaks küll.

Teksti loeti eesti keeles

Enn Hunt

14.08.2000, kell 15:51

Laur Salundi

1.03.2001, kell 15:14

Johannes Koit

16.04.2004, kell 12:16

Omapärane, seda küll, kuid siiski igav. Alles viimased kümme lehekülge suutsid minus mingisugust huvi äratda. Ma küll täpselt ei tea, aga kui miski on nii intelligentne, nagu see aju oli, kas ta siis ei peaks vähe targemalt mõtlema ja/või käituma. Igatahes mulle tundus, et see aju oli lihtsalt loll.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Ruumet

17.04.2004, kell 13:53

Andreas Jõesaar

24.04.2017, kell 19:20

Aeg-ajalt tuleb ikka midagi omapärast ja mittestandardset lugeda, mis sest, et pole võib-olla kõige kergem lugemine. Mul päris sama tunnet, kui Ulmegurul ei tekkinud - ei poolelijätmise ega ka lõppmulje osas. Vaevaliselt kulges see lugemine küll ja aeg-ajalt kiskus asi küllaltki sürriks sonimiseks, kuid lõppkokkuvõttes oli sellel lool ikkagi oma iva. Kindlasti ei kahetse, et lugesin ja kui keegi tahab midagi teistsugust lugeda, siis soovitan küll.

Teksti loeti eesti keeles

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· P. C. Jersild ·

Lisavahendid:

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· P. C. Jersild ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: