Miinused:
* kohutavalt nüri põhiplott
* otsekõne nagu kehvast noortekast
* Cara ja Frank - mille kuradi pärast naine JÄLLE samasse võrku ronis??? Aga noh, noored ongi uskumatult lollid.
Plussid
* Jutustamisviis - mängu "kui oled seda teinud, jood" raamiks võtmine oli väga hea leid.
* Peategelanna mõjus päris usutavana - sittade otsuste ja vanemliku külma kohtlemise tulem, noor ja väsinud.
* Kardetud armulugu ei tulnud.
* Peategelanna isiksuslik areng - ma olen tegelasarengute suur fänn ja siin oli olemas.
* Pealkiri on hea.
Neutraalsused
* tegelased
* kui palju/vähe me toimuvast teada saime
Ehk: jutt oli struktuuri poolest huvitavalt jutustatud, aga kehvapoolses keeles. Olid enam-vähem tegelased. Saaks halvemini, saaks PALJU paremini, ent kui võtta, et neid kirjeldati peategelanna vaatepunktist, vbla kõlblik.
Põhiplott oli nii jabur, et ei aja isegi oksele. Ikka peavad sees olema maailma hävitamiskatse, maailma päästmine ja nässus armusuhted kõige põhjuseks?!
Aga vaatepunktitegelane oli tegelikult päris kõlbulik ja temas toimus läbi jutu sisemine muutumine. "Pole mõtet midagi teha, nagunii läheb nurja" asemele tuleb: "Tegelt ei tea kunagi, mis saab. Proovin!"
Nii et rahuldab ära.
Napilt.
