Kasutajainfo

Arthur C. Clarke

16.12.1917–19.03.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Arthur C. Clarke · Stephen Baxter ·

Time`s Eye: A Time Odyssey. Book One

(romaan aastast 2003)

Sarjad:
  • Orpheuse Raamatukogu
Hinne
Hindajaid
4
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (6)

Autorid nimetavad seda orthoquel Clarke’i Kosmoseodüsseiale, mis vaatleb saaga sündmusi ja ideesid teiste nurkade alt. Kirjutanud on selle suuremalt jaolt Baxter, kondikava on paika pandud ühiselt e-mailide teel. Baxter on mõningates kohtades järele aimanud Clarke’i stiili, on ka otseseid tsitaate Kosmoseodüsseiast.

2037. aastal paiskiub Maa aegruum segamini. Maa on korraga nagu mosaiikpilt, mille erinevad tükid pärinevad erinevatest ajastutest 2 miljonit aastat tagasi kuni 2037. Segi paiskuvad ka ökosüsteemid ja kliimad. Inimesi jääb üsna vähe järele ja enamikus asuvad nad Kesk-Aasias. Selle jama on korraldanud nähtavasti Silmad – miskid helendavad kerad, mis kõikjal maapinnast mõne meetri kõrgusel ripuvad. Mingi võõra mõistuse või alienide salakaval trikk? Silma pii on muide täpselt 3.

3 ÜRO rahuvalvajat aastast 2037 kohtuvad Afghanistanis Briti väeüksusega, mis pärineb 1885. aastast ja mille juurde on ajakirjanikuna lähetatud keegi nooruke Ruddy Kipling. Taevatähtede järgi on umbes 13. sajand. Aasia kohal orbiidil olnud kosmoselaev Sojuz saab nendega raadioühenduse ja maandub Mongoolias, kaks ellujäänut, USA macho-naiskosmonaut ja venku Kolja toimetatakse Tðingis-khaani palge ette.

Britid ja ÜRO rahuvalvajad kohtuvad Induse suudmes Makedoonia Aleksandri armeega. Aleksander on 32 aastane ja noolehaava kätte suremas, kuid ta ravitakse terveks. Naiskosmonaut Sable on fastsineeritud mongolite sõjakusest ja julmusest. Ta päästab ühes jahiepisoodis Tðingise elu, ning sokutab end khaani sängi, olles end eelnevalt hobusesõnnikuga sisse määrinud. Raadioeetris püütakse kummalised signaalid Babülooniast. Sinna asuvadki mõlemad seltskonnad teele. Khaan mõistagi selleks, et linn vallutada. Babüloonia linna all (mis on pärit veelgi varasemast ajast kui Aleksander) toimub lahing.

Romaani peategelane on üldiselt briti rahuvalvaja, pakistani päritolu naisterahvas Bisesa, kes suudab Silmadega mingi kontakti saavutada. Muid tegelasi on üsna palju ja meeldiv on see, et neid loo edenedes üha vähemaks jääb. Kosmonaut Koljale näiteks kallatakse sulahõbedat silma ja kõrva ja maetakse elusalt.

Tegu pole siis mingil juhul radikaalse raskefüüsikalise sf-ga, vaid pealtnäha üsnagi lihtsakoelise ajarännu seiklusega. Veidi keerukamad mõttemängud tulevad romaani finaalis. Mõne elemendi suhtes on mul kriitilised mõtted aga kuna nende esitamine kuuluks ooperisse "autoriga vaidlemine" - millega mõni arvustaja BAASIS ainult tegelebki - siis jäävad need siinkohal toomata, sest ma ei pea autoriga vaidlemist ja mittenõustumist mingiski mõttes BAASIlugejatele huvitavaks. Üldiselt ei oskakski ühelt healt ulmeromaanilt rohkem tahta. Julgen soovitada.

Teksti loeti inglise keeles

Järje (või kuidas iganes peenelt seda siis nimetada) kirjutamine "Kosmoseodüsseiale" on muidugi ambitsioonikas ettevõtmine. Mulle jäi millegipärast mulje, et ega autor(id) seda järje asja esialgu nii ei mõelnudki - see tundub nagu hiljem kuskil kirjastuse turundusosakonnas väljatöötatud "strateegia" olevat. Kui "2001" oli kokkuvõttes ikka üpriski filosoofiline teos (järgmiste osadega tase küll langes), siis "Time`s Eye" ei tundu algusest peale üritavatki olla midagi enamat kui kerge meelelahutus. Kogu see ajaga zhongleerimine on siin peamiselt ikkagi vahend, et Tšingis-Khaan ja Aleksander omavahel kokku lasta ja vaadata mis juhtub. Baxterile omane hard-sf element, mis seda aja-asjandust tõsisemalt lahata üritaks, puudub pea täielikult.

Aga muidugi pole meelelahutuses iseenesest midagi laiduväärset, kui seda hästi tehakse. Saab lugeda kõiksugu erinevatest meetoditest kuidas mongolid inimesi tapsid jms. Ma kujutan ette et kirjutada oli seda ka päris lõbus.

Teksti loeti inglise keeles

Üldiselt on raamatud ajas rändamise ja ajaga sehkendamise kohta mulle nagu kompvek - kuidagi ei saa vastu panna ning väga harva juhtub, et hammaste vahele satub midagi söödamatut.Igatahes köitis see raamat oma mastaapsusega - kuigi teos ei olnud ilmatuma paks, oli tekst tihe, põnev ja mitmetahuline. See on pannud mind sellest ajast peale raamatupoodides Sci-Fi riiuleid läbi kammima, lootes leida ka järgnevaid osi - Sunstorm ja Firstborn. Seni paraku tulutult.Raamatus "Time`s Eye" on ühendatud Baxteri ja Clarke`i suurepärane fantaasia, teadmised ning jutustamisoskus.
Teksti loeti inglise keeles

"Kosmoseodüsseia" kolme esimest romaani sai kunagi ürgammu loetud ja Kubricku kuulsat filmi vaadatud, aga mingeid seoseid käesolev romaan nendega minus ei tekitanud - kui ehk ahvinimeste kokkupuutumise teema kosmilist päritolu anomaaliaga välja jätta. "Aja silm" on hoogsa seiklusliku süžeega (ehk isegi meelelahutuslikult mõjuv) ja paljusid erinevaid teemasid kombineeriv romaan, mille ulmelise ideega analoogset polegi nagu varem kohanud. Ja nagu üks eelarvustaja on seda veidi teiste sõnadega maininud -  olulisi tegelasi, sealhulgas positiivseid, sureb "Aja silmas" umbes sama kiires tempos kui Martini "Jää ja tule laulu" tsüklis, mis on autorite poolt üsnagi üllatav valik.
Kokkuvõttes: hea raamat, ajaloohuvi on selle nautimisel kindlasti plussiks (kõik need arutlused Aleksander Suure, mongolite ja Briti impeeriumide üle), ent tõenäoliselt sobib romaan lugemiseks ka mitte-niivõrd-ajaloohuvilistele ulmelugejatele. Jääme järgmiste osade eestikeelseid tõlkeid ootama!
Teksti loeti eesti keeles


Kõigepealt tuleb öelda, et kirjastus Fantaasia on paarikümne aastaga muutunud ülivõimsalt parimaks eestikeelse ulme kirjastuseks maailmas! Kui seda teost tellides oli mul väike kahtlus, kas üldkontseptsioon ei meenuta ehk liiga palju Fred Hoyle’i romaani Esimene oktoober on liiga hilja (1966), milles meie ühtne aeg puruneb erinevateks ajalaamadeks, kus Ateena sõdib Spartaga, Prantsusmaa Saksamaaga jne, siis lugemine veenis: siin on tegemist mitu suurusjärku meisterlikuma looga. Pannakse omavahel sõdima Antiik-Kreeka väed Aleksander Suure juhtimisel ja Tšingis-khaani mongolihordid; sekkuvad veel 2037. aasta rahuvalvajad ja astronaudid/kosmonaudid ning Kipling 1885. aastast. Kõike seda dirigeervad mingid tulnukad. Ega viimastest mingit sotti saa, peab kindlasti lugema järge. Aga põnev oli, kohe väga.    

Teksti loeti eesti keeles

Viimase paarikümne aasta jooksul on eelarvustajad teose sisu piisavalt refereerinud, mis teeb mul elu kergemaks -- piirdun vaid oma muljetega.
Ja esimene neist on see, et söör Arthurit ma selles raamatus peaaegu ei näinud. Mõned üksikud pildikesed olid (ja issand olgu kiidetud, et ahvinimestest rohkem juttu ei olnud kui oli :).
Teiseks -- kõik karvased ja sulelised ühele platsile kokku lasta oli päris huvitav mõte. Ajaloos üsna võhikuna jäin algul kergelt kahtlema, kas mongolid olid nii vastikud, kui siin näidatud, aga siis kahtlus hajus, sest kuskilt peavad meie idanaabrid ju olema oma kombed saanud.
Igatahes annab raamat kergelt lugeda ega taha teda käest panna. Midagi jääb "viiest" siiski puudu... ju ma nii suur ajaloohuviline pole. 
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: