Täheaeg, indeed. 2.
(jutt aastast 2007)
eesti keeles: «Sugarloafi lemmikloomatoidu- ja topisepoes läks tulevahetuseks»
antoloogia «Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall» 2010
Täheaeg, indeed. 2.
Antoloogia ilmselt peakski tutvustama ulme erinevaid alamžanre ja near-future-thriller on kah umbes nagu üks neist. Selle eripäraga, et kannatab hindamist ka peavoolu kirjanduse kriteeriumitest lähtudes. No et nappide vahenditega on loodud meeleolu, usutav tegelaskuju, konflikt ja taust ja nii edasi. Tuttav maailm on lugeja jaoks suur pluss, samas Täheajas mängib Taivo Rist ju meile siin lähedasema maailmaga.
Aga kõik asjad ei peagi kõigile meeldima. Ulme pakub õnneks igaühele midagi: kellele alt.ajalugusid, kellele cthulhut, kellele armunud vampiire, kellele küberpunki ja nii edasi. mumeelest päris kena lugu, millel veel parem järg.
Peaks ju olema selgemast selgem, et "Täheaega" sai see tekst võetud selles leiduva mõnusalt segase, pöörase ja äraspidise maailma ja seal ringi asjatavate lahedate tegelaste ning leidlike detailide tõttu.
Ma ei ole küll kunagi tulnud selle pealegi, et kasutada "Täheaega" miski tribüünina, et alustada võitlust kõigi nende inimeste idiootliku lamisemise vastu, kes kanepiga oma "mõistust ja tajusid avardavad" ning selle ainega oma ajusid sirgeks triigivad, selle juurde pidevalt plärisedes, kui palju ohutum ja tervislikum see kõik tavalisest suitsust ja alkoholist on.
Aga säherdusi mõtteavaldusi lugedes... peaks vist?