Kasutajainfo

Philip K. Dick

16.12.1928–02.03.1982

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Philip K. Dick ·

VALIS

(romaan aastast 1981)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (4)

See romaan kirjutati 1978 ning algab tsitaadiga Suure Nõukogude Entsüklopeedia kuuendast väljaandest (1992): VALIS (Vast Active Living Intelligence); tõenäosusväljas ilmnev häiritus...isereguleeruv antientroopiakeeris, mille eesmärgiks on oma ümbrust võimalikult tõhusalt informatsiooniks liigitada ja rühmitada. Taoline definitsioon on üsna mõnusaks alguseks Dicki kõige autobiograafilisemale ulmeromaanile.

Peategelaseks on kirjanik Horselover Fat, kes sõbratari enesetapu ja pikaajalise uimastite kasutamise tagajärjel läheb hulluks või leiab tee Jumala juurde (lugeja otsustada). Fat on veendunud, et viimased kaks tuhat aastat on eksitus meie meeltes, tõeliselt elame seniajani Rooma riigis. Fati mõtted ja teod on sarnased Dicki omadele, kui ta 70-ndatel viibis tugevasti uimastite mõju all. Teose teiseks tegelaseks on ratsionaalne ja skeptiline Phil Dick. Need kaks peakangelast kujutavad üsna hästi kirjaniku enese olemust. Väga huvitav oli lugeda Fati elufilosoofiat, mis tõesti sarnaneb pärisfilosoofiaga. Raamatu lõpus väsisin siiski narkomaani skisofreeniliste mõtete lugemisest. “A Scanner Darkly” jättis terviklikuma mulje. Iga Dicki fan peaks selle loo kindlast läbi lugema. Mina annan hindeks 4.
Teksti loeti soome keeles

Kõhklevalt tõuseb käsi valima hindenumbrit. Hindeid pannakse ju ikka koolis; vaagida Dicki tõenäoliselt olulisimat teost, mastaapset postmodernistlikku eksperimenti koolipoisi margapuuga tundub aga sama mõistlik kui panna hindeid Shakespeare’i näidendeile, märkides punase õpsipastakaga leheservadele stiilivääratusi.

Paljud on VALISe juba enne lugemist liigitanud vana narkari skisofreeniliseks sogaks — arvamus, mille levikule aitab tõenäoliselt kõvasti kaasa tõsiasi, et teose esimene pool on suhteliselt sü˛eevaba, küll aga sisaldab keskmise ulmeka kohta ebamugavalt palju juttu Jumalast, Kristusest ja roosadest laseritest. Minu meelest pannakse sellist suhtumist külvates mööda kolme asjaga. Esiteks: Dick ei tarvitanud hallutsinogeene. Transtsendentaalset kogemust, mille Dick 1974. aastal läbi elas, ei saa aga kuidagi põhjendada pikaajalise ergutikasutusega (millest kirjanik oli tolleks ajaks pealegi juba loobunud). Teiseks: sü˛eevabadus iseenesest ei ole ilmtingimata miinus; see võib olla ka edukas kirjanduslik võte lugeja lahtiraputamiseks harjunud normidest, kitsendavatest raamidest. Arvestades VALISe veenvust ja põrutavust on kerge filo- ja teosoofiline nämmutamine mõne jaoks isegi vajalik, et mitte kohe alguses “ära kammida”. Kolmandaks: eestlasele on kõik kristlusega seonduv ju, teadagi, ristikoerte mürgine ila. Nojah... Ma ei oska muud öelda, kui et proovitagu oma ajalooliselt õigustatud raevu hillitseda, kuni on lähemalt tutvutud kontseptidega, millega Dick VALISes ˛ongleerib. Mõnele pole võib-olla muud vajagi, et mustast raudvanglast, niger ferrum carcerist väljapääs leida. Vankumatu konfessioonikristlase kõrvadele on Dicki mõttemängud aga küllap sama räige jumalateotus kui Metsatöllu ja Musta Missa laulutekstid.

VALISele võlgnevad ideetasandil väga-väga palju nii Grant Morrisoni oluline kultuskoomiks “The Invisibles” kui vendade Wachowskite “Matrix”. Morrison on oma laenamisi ausalt tunnistanud, maailma edukaima ulmefilmisarja loojate kummardust vanameistri ees ootame endiselt. Nii ehk naa, kannatlik otsija jõuab viimaks ikka allikale. VALIS on üks selline allikas. Jooge ettevaatlikult!
Teksti loeti inglise keeles

VALIS on pseudo-autobiograafiline ulmelugu... Jumalast? Traumast? Narkootikumidest? Müstitsimist? Hullumeelsusest? Vandenõuteooriatest? Kohati hullult tõsine (nagu need internetis levivad videod, mida teatud tüüpi inimestel jagada meeldib), aga kohati neidsamu mõtteid põhjalikult naeruvääristav.
 
Peategelaseks on kirjanik Horselover Fat, kes on Philip K. Dicki skisofreeniline projektsioon (Philip tähendab kreeka keeles hobusesõpra ja Dick saksa keeles paksu). Dick on ise samuti loos jutustajana sees ning käitub peaaegu läbivalt, nagu Fat oleks temast eraldiseisev isik - samas aga korduvalt tunnistades, et tema ja Fat on üks ja seesama.
 
Fat saab nimelt mingil hetkel müstilise (jumaliku?) ilmutuse, mis aitab tal päästa oma poja elu. Samas aga ei päästa miski teda lahutusest, ühe sõbratari enesetapust, teise vähki suremisest ning ka ise sooritatud enesetapukatsest, mille tagajärjel ta psühhiaatriakliinikusse paigutatakse.
 
See kõik paneb Fati kirjutama märkmeid, et enda jaoks lahti mõtestada, mis temaga tegelikult toimub. Nõnda aga jõuab ta üsna pea väga veidrate järeldusteni. Näiteks, kas maailm võiks olla hullumeelne, kuna maailma looja oli hullumeelne - ja kui ta oli, siis polnud ta tegelikult tõeline Jumal?
 
Ning kui Jeesus Kristus ja tema jüngrid tegelikult tundsid surematuse saladust, siis on aeg tegelikult paigal seisnud alates Jeesuse hukkamisest kuni Richard Nixoni tagasiastumiseni ja Rooma keisririik kestab veel edasi. Kuidagi on asjasse segatud ka kolmesilmsed tulnukad Albemuthi tähelt, kes nähtamatuna meie kõrval elavad. Ja roosad laserid!
 
Ma pean ütlema, et tegemist oli selle aasta kõige veidrama loetud teosega üldse (eelmine kandidaat, Brian Aldissi "Cryptozoic!" jääb kaugele maha). Kuid samas oli see kõik kuidagi veidralt... imeline. Parim asi, millega ma oskan seda võrrelda, on Umberto Eco "Foucault' pendel", mis on ehk sellest isegi mõjutusi saanud.
 
On nimelt teada, et Dick ise elas üle mingi samasuguse müstilise kogemuse ning et see raamat oli tema katse midagi sellest sõnadesse panna. Fati tegelaskuju loomine on andnud talle võimaluse kõike seda vaadata ühtaegu nii uskuja (Fat) kui ka skeptiku (Dick) vaatenurgast.
 
Nagu ka Eco oma romaanis "Foucault' pendel", näitab Dick siin, kui veidralt ahvatlev kogu see müstitsismi ja vandenõuteooriate maailm on. Tegelased vajuvad sinna märkamatult nagu vesiliiva - nagu Fati skeptikust sõber Kevin, kes käib juhuslikult vaatamas filmi "VALIS" ning naaseb sealt põlevate silmadega, rääkides kõigist neist märkidest, mis filmis peidus on.
 
Kõikide nende filmis peituvate märkide üles lugemine (mustrite leidmine sealt, kus neid ei ole (või kas ikka ei ole?)), on üks parimaid kohti raamatus. Kõige parem on aga Fati vestlus psühhiaatriakliiniku juhi doktor Stone'iga - mis näitab, kui koherentse struktuuri saab üles ehitada täielikust jaburdusest.
 
See teos pole kindlasti läbivalt suurepärane - siin on nii mõnigi igav ja tüütu lõik. Kohati aga, kui Dick iseenda õnnetule projektsioonile irooniliselt kõrvalt vaatab, on selle võimsus nagu midagi Kurt Vonneguti parimatest paladest. Horselover Fat on ka nagu Vonneguti loodud Kilgore Trout, kes on omakorda karikatuur ulmekirjanikest üldse. Kõik käib ringi ja ringi ja...
 
Hinnang: 8/10
Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: märts 2026
veebruar 2026
jaanuar 2026
detsember 2025
november 2025
oktoober 2025

Autorite sildid: