Selle soperdise läbilugemiseks peab huviline enne kõvasti Märt Lauri "Doominosildadega" trenni tegema, muidu võib poole jutu pealt tabada ootamatu meeltesegadushetk või tahtmatu oksepurse.
Miks küll selliseid jutte kirjutatakse? Et siis on mingitel kosmoses igaüks oma laevaga ringi kondavatel olevustel hunnik poolteadvuslikke nugilisi, mida nad mõnikord peale keppimist vahetavad ja mis kannavad partneri mälu. Kõlab lubavalt? Jah, aga suvalise gümnaasiumi ulmering genereerib sihukesi ideid üks minutis, lugu ennast aga ei ole.
