Tegu on tõepoolest vist ainsa jutuga antoloogias "Õudne Eesti", mille kohta võib ilma igasuguste kahtlusteta öelda, et see oli nüüd õudne. Eriti võigas oli see koht, kus üks vend hakkas armutult vene sõdureid maha nottima. Julm ning vastik. Ainus asi, mis häiris oli siil. Jäi üsna selgusetuks, milline oli jutustaja seos kogu selle värgiga. Samas oli see taotluslik ning ei rikkunud üldpilti väga ära. Tugev neli.
