Ulmekirjanduse BAAS - Ivan Jefremov

Arvustused (16)

25.08.1997, kell 01:46

Jefremovi suhtes kujunes mul kindel seisukoht 12-aastaselt: "Punane jura!". Oh, noorus... Palju aastaid ei võtnud seda raamatut isegi pihku. Kogemata sattus mulle ette J. kogumik ja iseenda üllatuseks lugesin need lood läbi. Osutus, et autor oli laia silmaringiga ja haritud mees. Nõnda jõudsingi algusesse tagasi ja lugesin "Udukogu" uuesti läbi. Mida siis öelda? Punane? Kaheldamatult, kuid kas ainult. "Udukogu" on kindlasti nõukogude (ja mitte ainult nõukogude) ulme tippteos, Hea Utoopia, mis ühelt poolt kuulub lahutamatult Hrushtshovi Sulasse ja teiselt poolt seisab sellest eraldi. Maha kanda on seda raamatut veel vara. Kahju ainult, et "Udukogu" oma näilise "sovjetlikusega" tänapäeval paljud lugejad Jefremovist eemale peletab.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Maniakkide Tänav

23.01.1998, kell 17:31

Kuna see oli omal ajal üks väheseid ulmekaid ei heidutanud mind mingi punanae jura. Eriti spessal meeldis mulle see, et seda neetud ketast sealt raudplaneedilt või mis planeet see oli, lahti ei saadud. Põnevus jäi kripeldama.

Teksti loeti eesti keeles

Killu

26.01.1998, kell 16:02

Lugedes neid arvustusi üritasin oma mälust välja kiskuda, seda kustkandist Jefremov häirivalt punane on. Ei leidnud. Ju 8 aastat tagasi ei pannud seda tähele. Lugesin raamatu üle... Ikka ei olnud häirivalt punane, ehkki kommunistlikke elemente oli küll. Aga Jefremov oli ju üks neist, kes sellesse tõsiselt uskus. Ja tema kirjeldatud tulevikumaailm oli tõesti selline, millena ta lootis kommunismimaailma näha. Aga päris ilus teine... Kõigil on riideid selga panna, kõigil on süüa, inimesed pürgivad vaimsete väärtuste järele... Loevad, naeravad, nutavad, armuvad õnnetult... Päris vahva maailm on. Ja Jefremov oskab seda kirjeldada. Hea on lugeda, nauditav kohe. Eriti praegu, mil poliitiline alatoon on kadunud. Hea ulmekirjandusega on üldse nii, et alguses on ta mingil moel poliitiline (ikka on, inimene elab ju mingis maailmas, ja ulmekirjanikud panevad ühiskonda teravalt tähele), inimesed loevad ja hindavad ühiskonnakriitikat. Pärast kaob alltekst ära, aga lugu on ikka hea lugeda...

Teksti loeti eesti keeles

Jüri Kallas

22.02.1998, kell 04:36

Viimase tõelise kommunisti suurromaan.

Kommunist on siin öeldud selle sõna neutraalses tähenduses, ma ei mõtle sellega siin traditsioonilist kompartei nomenklatuuri... neile oli Ivan Antonovitsh Jefremov suisa hirmus inimene. Autor on siiski (nagu ka Stanislaw Lem) eelkõige filosoof ja ühiskonna vaatleja ning kusagil n-järjekorras alles kirjanik... kirjutamistehnikalt ja kompositsioonilt on «Andromeeda udukogu» ajuti suisa abitu... lummab hoopis visioonide võimsus ja ülevus.

Romaanile on ette heidetud ekskursioonlikku vormi... see etteheide on üsna alusetu, peaaegu kõik utoopiad (mida ju «Andromeeda udukogu» vaieldamatult on) järgivad sedasama skeemi. Raamatu põhiline pluss ühiskonna võimalikult paljude tahkude asjalik ning kompetentne kujutamine... visiooni kompleksus lihtsalt lummab... kuigi olen üsna põhjalik individualist, suudaksin ma vist üsna hästi hakkama saada säherduses kollektiivil baseeruvas ühiskonnas.

Tulles tagasi Lemi juurde (eelpool olev võrdlus polnud juhuslik), peab mainima, et «Andromeeda udukogu» süüdistatakse üsna sageli selles, et see on Lemi romaani «Oblok Magellana» plagiaat ja see Unustuse saar tuletas mulle meelde Edmond Hamiltoni juttu «The Island of Unreason». Jefremov ise ütles küll, et romaan on kirjutatud polemiseerides anglo-ameerika ulmega, iseäranis mainis ta Edmond Hamiltoni romaani «The Star Kings»... noh seda viimatinimetatut ei paistnud ses romaanis küll kuskil. Aga siin oleks sobilik tsiteerida «kunstnikku» Mark Kalev Kostabit: «Algajad plagieerivad, meistrid varastavad.» Jefremov on ilmne meister.

Plussiks on aga selle romaani ilmne vabastav roll vene ja üldse (endise) sotsialistliku sõprusühenduse ulmekirjanduses... tänu sellele romaanile sai võimalikuks paljude suurepäraste tekstide (sh. ka Strugatskite) ilmumine.

Lõpuks veel ka keelest: seda romaani on (minu arust) parem lugeda eesti keeles... lugesin seda hiljem ka originaalis ning originaal tundus märksa punasem... lihtsalt eesti keeles läks ideoloogiline sõnavara pisut teist teed... hea ongi...

Teksti loeti eesti ja vene keeles

Laur Salundi

16.03.1998, kell 09:48

Sai see lugu läbi loetud ja polnud tõesti kõige hullem...Aitas lugeda küll, kuigi natuke igav tundus kohati olevat,aga muidu nendest nõukogude buukidest üks normaalsemaid.Aga jätke jummalapärast järelsõna lugemata... soovitan soojalt.

Teksti loeti eesti keeles

Olev Toom

20.03.1998, kell 18:36

Eriti hea on järele lugeda "Sõnni tundi". Vahel kipub Jefremov lugejat _liiga_ palju õpetama ja kasvatama. Lisaks ei suuda ma üle saada sellest, et ta mitu korda kirjutab, kuidas tähelaev kahe ööpëvaga 5/6 valguse kiirusest kätte saab... ma tean, et see on irisemine, aga ta räägib sellest täiesti tõsiselt, nii, et lugeja peaks uskuma. Siiski, utoopia sellest palju halvemaks ei lähe. 12.12.2017: Jefremovi kui inimese parim iseloomustus on see, et Strugatskid võtsid ta Fjodor Simeonovitš Kivrini prototüübiks. Ja selle eest saab raamat tärni juurde.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Saara

8.06.2000, kell 21:07

Oih, nostalgiliseks kisub. Kui vanalt ma seda meeldivalt paksu raamatut esmakordselt lugesingi? Kümneselt? Kaheteistkümneselt? Igatahes on kuri kahtlus, et just selle loo tõttu armastan ulmekirjandust siiamaani. Hea raamat, ka tänapäeval - kui suuta mitte iriseda teatava naiivsuse ja helge tuleviku uduroosa kirjelduse puhul. Mina suudan ja loen ilmselt lähitulevikus uuesti üle. Loe Sina ka.

Teksti loeti eesti keeles

Krister Haav

9.06.2000, kell 15:35

Täitsa tore raamat, eriti esimene pool. Kommunistliku ideoloogiaga ei ole tõesti suurt liialdatud, see mis seal on tundub isegi kohati sobivat. Seda raamatut tuleb lugeda just sellise tagasivaatena kuldroosasse kommunismi...

Aga kõike seda arvesse võttes on tegemist siiski hästi kirjutatud ja ka tõlgitud raamatuga.

Teksti loeti eesti keeles

Enn Hunt

14.08.2000, kell 15:54

Kalev

2.10.2000, kell 12:32

Juhtusin lugema... Ei loe enam!

Teksti loeti eesti keeles

Ats Miller

3.01.2001, kell 17:59

Vist olin 12-selt ka ise parasjagu punane, sest siis oli see mu lemmikraamat... Kahekümneselt ma vihkasin seda raamatut ja viimati lehitsedes ei osanud midagi arvata.

Monumentaalne on ta küll. Millegipärast tulid hoopis pähe võrdlused Simaki "Linnaga" - püüd haarata suuri ajavahemikke ja tohutuid, keerukaid sündmusi. Elujaatav - jah! Kui "Linn" on kantud melanhooliast ja inimvihkajalikkusest, siis võrdluseks on "viimase kommunisti" lugu küll mõnus, kuigi nende üheplaaniliste, igal sammul nagu varrukast tõsise näoga totraid sofisme raudkindlate teaduslike tõdede pähe puistavate inimeste keskel elamine paneks vähemalt minu pead vastu seina taguma. Ma tahaks näha, kui juhmi näoga nad oleksid, kui neile knopka toolile panna…

Teksti loeti eesti keeles

Valentin Abramov

14.05.2001, kell 16:50

Hea mulje jäi sellest romaanis nooruspõlves, ja veidi üllataval kombel ei jäänud halba muljet ka praegusel ülelugemisel. Jefermov maalis väga põhjaliku visiooni tulevikust. Lemiga ei hakka üldse võrdlema, väga erinevad lood on (ja tõtt öelda ei saagi ma päriselt aru, kust need plagiaadi mõtted üldse inimestel tulevad). Kerge miinusega nelja teenib see romaan praegugi.

Teksti loeti vene keeles

Madis Veskimeister

9.02.2003, kell 00:09

See ongi "hea uus ilm" oma ebatõenäolisel moel ja isegi veidi düstoopilisel moel, kuigi viimast püütakse varjata.Lugesin seda vist teise ulmeraamatuna elus ja veel mitu korda hiljemgi kätte võtnud. Suurepärasel moel vaatab raamat igasuguseid pisemaid kohti üle maailma ja saab sellega väga komplekse kirjeldusliku küljega hakkama. Rongid & laevad & kaevandused!

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

9.02.2003, kell 04:41

Jefremov oli suur visionäär. Tegelikult on ta seda ka tänapäeval. Mitte k6ik visionääride nägemused ei pea 6nneks mitte täide minema. ja mis t6tt salata, siis ei olekski nad mitte visionäärid, vaid selgeltnägijad. Visionääri kohustus on kasutades mingisugust taustsysteemi ja enda fantaasiat näha momendis seda, mida teised ei näe. Näha seda, mis saab 5, 100, 1000 aasta pärast. Kas see on ka t6ene on absoluutselt teisejärguline. Ja k6ike seda Jefremov ka suutis ning mis veelgi tähtsam andis selle ka edasi. Kas meile tema nägemus meeldib? Kindlasti mitte täielikult, kuid tunnistagem, et selles on palju helgeid momente. OK, on sees ka tubli annus sofismi,vent t6enäoliselt on see taotluslik - vähemalt ajuti tundusid nii m6nedki l6igud lausa kutsuvat kaasa m6tlema ja endale vastu väitma.
Olenemata k6igest eelnevast ei saa kuidagi väita, et Jefremov v6i see teos minu lemmikute hulka kuuluks. Liig palju on temas naiivsust ja ka dogmatismi. Sestap ei saavut "Andromeda.." minu jaoks mitte ulmekirjanduse Parnassi, kuid jääb tugevaks ja omanäoliseks teoseks.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

27.09.2005, kell 15:55

Esmakordselt püüdsin seda romaani lugeda paar aastat tagasi. Toona ehmatas tubli punasususeannus mind teost pooleli jätma. Lihtsalt polnud sellise kommunismikogusega harjunud. Nüüd lugesin romaani otsast lõpuni läbi. Kahtlemata omapärane... Mitte niivõrd seiklusjutt, ehkki ka seikluslikkust tuli ette, vaid pigem tegevusmaaiilma pildistus. Eelmise sajandi keskpaigale omaselt läbinisti optimistlik, teaduslikku progressi uskuv, veidi " Star Treki" meenutav. Kirjeldatud "ideaalühiskonnas" ma elada küll ei tahaks. Liiga palju paralleele Orwelli ja Huxley kirjeldatud maailmadega... Kasvõi see jutt pidevalt lühenevast ja lihtsustuvast keelest-meenutas Okeaania uuskeelt. Seevastu joontähestiku plusside kirjeldamist autori poolt, kelle kodumaal põlisrahvaid kirillitsat kasutama sunniti ( ja praegugi sunnitakse) , tuleb pigem heaks lugeda. Ka mulle käis närvidele tegelaste sofismipuistamine, samuti tervet romaani läbiv rõve töönarkomaania-kultus. Ei tea, kas autor mõtles seda kõike tõsiselt või sundis valitsus teda nii kirjutama? Siiski ei pea ma käesolevat romaani sugugi halvaks ega kahetse tema lugemist. Muide, tegevusmaailma materiaalne küllus võib ilmselt ahvatleda vaid meiataoliste ja meist veelgi vaesemate riikide elanikke. Nii nagu ma ise pean utoopiaks Banksi Kultuuri, mis Ulmeguru meelest hoopis düstoopiaks liigitub.

Teksti loeti eesti keeles

Urmas Kask

11.03.2007, kell 02:44

Pole see kommunism nii taevamannaline kedagi, esineb ka repressiiv vahendeid Unustuse Saare näol. Ja mis on kommunismil viga. Keskkoolis oli selline aine nagu ühiskonnaõpetus, kus me pidime pähe õppima igasugu definitsioone s.h. ka kommunismi oma. Ja 18-aastane on suuteline järeldusi tegema. Romaan ise on selline rutiinne argipäev mingil ühiskonna ajaloo etapil. Kogu elu olnud mõnus lugeda sagedusega kord 10 aasta jooksul, mitte rohkem

Teksti loeti eesti keeles

Ivan Jefremov

22.04.1908–05.10.1972

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ivan Jefremov ·

Lisavahendid:

Ivan Jefremov

22.04.1908–05.10.1972

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Ivan Jefremov ·

Lisavahendid:

Autorite sildid:

Teoste sildid: