Ei tea kas Bradbury on siin sõnadesse valanud omaenda suhtumise naistesse. Üpriski üldistav pealkiri sellele justkui viitaks. Kui nii, siis tundub see suhtumine üpriski terav olevat. Mingit erilist muljet see jutt ei jätnud, aga vihale ka ei ajanud, seepärast saab hindeks rahuldava.
Sisu kohta niipalju, et lugu räägib sellest, kuidas mingi olend, kes oma mõttemaailmalt on väga ilmselgelt naissoost, püüab ühte kena aga lolli modellitüüpi meest tolle naiselt üle lüüa.