Honolulust Brisbane`i lendava B-767 autopiloot tõmbab lennuki äkitselt järsku viraazi. Kõrgust on õnneks yle yheksa kilomeetri ja piloot suudab lennuki ilma suurema vaevata horisnontaalseks tagasi keerata. Katse peale lennuk tagasi autopiloodile lylitada hakkab too uuesti kursilt kõrvale pöörama. Tehniline rike? Lähemal uurimisel selgub et midagi on lahti GPS navigatsioonisysteemiga - too annab lennuki koordinaadid Vaikse ookeani asemel kusagile lõunapooluse kanti. Teine kummaline asi - ookean on äkitselt silmapiirist silmapiirini kattunud paksu uduga.
Kellegi poolhullu vene miljardäri poolt korraldatud väiketonnaaziliste purjejahtide ymbermaailmaregatt on parasjagu keset Vaikset ookeani. Purjeka Anubis meeskond märkab ees midagi suurt ja valget. Mida kuradit? Jäämagi! Kaks kraadi ekvaatorist lõunas?! Pisut edasi tuleb ujuvaid jääkamakaid veelgi ja yhel neist märkavad hämmeldunud meresõitjad veel rohkem hämmeldunud näoga pingviini.
Teadlased yle maailma vaatavad lõuad ripakil värskeid satelliitfotosid. Antarktika kontinent kogu täiega on kätte võtnud ja pooluse juurest piraki keset Vaikset ookeani maha lartsatanud. Seletada ei oska seda keegi eriti millegagi. Vaat sulle siis continental drift.
Polaarjaama Novorusskaja raadioruhvis istuvad neli meest ja peavad Antarktika peiesid. Siililegi selge et polaaruuringutega on asjad yhel pool. Esiteks mida sa polaaruurid kui varem poolust tähistanud jäässe löödud post on nyyd ekvaatoril. Teiseks, terve kontinent senipuutumata maavaradega millele varem keegi ligi ei pääsenud! Ei lähe poolt aastatki kui Valgele Kontinendile tema unikaalse rahvusvahelise staatuse andnud Washingtoni Kokkuleppele vesi peale tõmmatakse ja territoorium koos maavaradega suurriikide ja rahvusvaheliste korporatsioonide vahel ära jagatakse. Mehed on masenduses ja joovad edasi. Järgmisel hommikul ei suuda keegi meenutada, kellele konkreetselt selline "hea mõte" pähe tuli.. Igastahes saadetakse Novorusskaja raadiojaamast eetrisse teadaanne mis algab järgmiselt:
"Kõigile! Kõigile! Hõkk.. Kõigile! Räägib Vaba Antarktika! Kuulake agentuuri Antarctic-online teadaannet! Kõigi Antarktika elanike ja elusolendite, kaasa arvatud pingviinide nimel ja volitusel.."
Algab see lugu parimate katastroofromaanide traditsioonides ja teades Gromovi nõrkust maailmalõppe korraldada mõtlesin et selge, kohe tuleb järjekordne veeuputus. Tutkit! Selle asemel on hoogne, minimaalsete fantastiliste elementidega hea poliitiline põnevik. Selline XXI sajandi Polaarunistus :)
Tundub et nagu "Dnevnoi Dozori" korral on ka siin Vassiljev oma kaasautorile hästi mõjunud. Minumeelest on käesolev teos parem kui Gromovi kolm viimast yksi kirjutatud romaani (kaasa arvatud "Krõlja Tsherepahhi"). Musta värvi praktiliselt ei ole, kyll aga on tekstis ohtrasti Gromovile spetsiifilist huumorit.
Kui millegi kallal viriseda, siis see romaan oleks väärinud geniaalsemat lõppu. Viimased paarkymmend lehekylge möödusid yhjest kyljest kannatamatu ootusega et kuidas autorid asja ära põhjendavad.. teisest kyljest kartuses et hea raamat ära rikutakse. Vahepeal tundus et saavad hakkama kyll. Lõpuks selgus et päriselt siiski ei saanud. Viimased kaks lehekylge raamatust oleksid võinud olemata olla. Hinnet viielt alla see siiski ei tõmba.