Hinde annan maksimaalse - atmosfääri, õhkkonna eest. Ei mäletagi, millal oleks sellise lugemiselamuse saanud - ehkki lugesin vahetult enne seda üle Strugatskite "Pikniku" vene keeles, ehkki mulle questid eriti ei istu, ehkki ma pole ei rolli- ega esimene-tulistab-mängude austaja...Musta Kassi märkustele on vähe lisada. Mulle meeldisid hirmsasti satiirilised, paiguti isegi õelad vihjed Venemaa ajaloole ja olevikule. Näiteks Artjomi esimene arvamus Venemaa igipõlise vapilinnu, kahepäise kotka kohta - kiiritusest väärdunud lind.Nojah, mul tekkis lugedes mõistagi mitu küsimust peale padrunite, mida kusagil Baumani liinil kuulu järgi toodeti. Kuidas näiteks Kreml ja üldse Moskva niivõrd terveks jäid? Külma sõja aegsete plaanide kohaselt oleks Moskva paarikümne poolemegatonnise lõhkepea abil kuni välimise autostraadini maatasa tehtud. Kust nad patareisid ja akusid said? Ja elujõuliste mutatsioonide selline kiirus, kõigest 20 aastat?Dmitri ise on vastanud diplomaatiliselt - kirjanikul on kirjanduslik vabadus.Ütleme nii, et mulle istus nagu rusikas silmaauku - natuke kore, veidi logisev, aga omapärase maailmalõpuvisiooniga teos.
